ull blog

väga ilus ilmake, päike paistis, tuul suure lohe jaoks paras aga hea ühtlane. rahvast väikse tuule tõttu kah lausikul vähe niiet saime seal üsna vabalt end tunda. eila leidsin kuskilt mingi hästi lihtsa triki video. selline hästi laisk backroll koos suunavahetamisega. käis umbes nii, et lihtsalt teed 360 kraadi tiiru ja siis sõidad tuldud teed tagasi. eks seda backrolli saab teha ka suunda muutmata ja hüppega ja igate moodi, meie katsetasime kah üsna igate moodi. mõned korrad tulid päris kenasti välja, aga enamasti sai ikka selili vette heidetud end lihtsalt või kuidagi nii. igatahes väga fun värk.

ah üks lahe loheõnnetus (kerge liialdusega) oleks ka juhtunud. sõitsin andri järel, tema tegi vist hüppe või midagi ja mina siis tegin ka, aga mul muidugi ei tulnud päris hästi välja ja käisin karmahuti vette ning lohe kukkus taevast otse alla, sest poomi hoidsin põhjas ja tuul oli nõrk. viimasel hetkel sain juhtliini pidi nii teha, et ta ikka sai tuult natuke alla ja päris vette ei lärtsatanud. samas kippus ta andrile peale minema vägisi. aga kõik läks hästi. võõraste läheduses siukest pulli ei üritakski muidugist. pärast tuli välja et martti oli ka randa tagasi tulnud koolitama kedagi, aga ma loodan et ta seda ei näinud või ei paistnud see väga hull, sest riielda igatahes ei saand.

eile kui laulasmaalt ära läksime, siis ei tulnud hästi enam meeldegi mismoodi see päev üldse algas. igatahes lauasmaal oli taas paras laulupidu ja tuult vist oli kah, sest mina alustasin 12 ruudusega ja sain sõita ilusti. jajaa, nüüd hakkab meenuma. ronisin jälle sinna paremale serva, kus madalamad kohad olid kõrge vee tõttu parasjagu sügavad, et seal peal midagi katsetada. proovisin natuke hüppamist. olin seekord lohakam ja kui varem on enamus katseid lõppenud vähemalt laud jalas vee peal edasi sõites, siis seekord ikka maandusin laua esimene ots sumaki vette ja siis lauakaotus või kuidagi muud moodi killadi-kolladi. aga see-eest oli see kõik väga nauditav ja pakkus korralikku lõõgastust.

pikapeale hakkas teisi sõitjaid ka sinna kanti tulema, niiet omapead harjutamisest sai jälle liikluse jälgimine ja vaatamine et kuda mida saaks ja see pole minu lemmiktegevus. andri oli ka miskipärast kaldale läinud ja läksin parem uurima mis ta seal kükitab. oli teine oma laua küljes ühe jalarihma lahti suutnud saada ja parandas seda. tuul oli langenud ja kuna mul enam erilist isu polnud, siis läks andri minu lohega kruisima.

tuul aina langes ja langes, kuni langes 4-5m/s peale. tõin autost zephyri ja sõitsin sellega. vahepeal oli sellin hetk, kui rannas oli 20 lohet ja ainult zephyriga sai sõita. nagu oleks kuskil kooli aktusel lava peal ja loeks luuletust, sest ilmselt kõik vaatasid seda kuda zephyr ikka sõita jaksab väikse tuulega. õnneks tuul tõusis ja rahvas kobis merele tagasi. kui mul isu jälle täis sai, siis läks andri zephyriga oma isu täis sõitma. paistis et talle ka meeldis.

vahepeal oli mingi imelik nähtus. umbes 10 lohetajat (no 5-6 kindlasti!) kõik üritasid seal ranna keskosa ees igasuguseid hüppeid ja trikke teha. ja siis käisid kaldal lohel sätteid muutmas ja siis jälle tagasi. lisaks oli neil vaja 1-2m kaugusel rannaliivast sõita paremale. mis värk sellega oli, ma ei saanudki aru. vasakul, paremal ja taga ruumi küll, aga kõigil oli ikka vaja just ühes kohas sahmida. hullem kui boracayl.

reede õhtal käisime annika ja martiniga pärnu terviseparadiisis sulistamas. martinil oli seal küll väga lõbus, sest seal oli lausa 4 toru, kust alla lasta ning selline kärestikumoodi asi ja siis selline ringikujuline koht, kus vesi keerles ja vedas suplejaid endaga kaasa. vanematele inimestele muidugi igast saunad ja massaazhivannid. lasime annikaga ka mitmest torust alla ning ma hüppasin korra alla ühest nelja meetri kõrgusest kohast. seal all oli nelja meetri sügavune basseinike ka. kunagi owd ja dm kursuse ajal olin seal basseinikeses enne ka käinud. ilma kalipsota ülevalt hüpata on ikka veidi teine tunne ja ilma maski ja akvalangita põhja sukelduda on veel teistsugusem tunne. noh ja martin hüppas seal 1,5m kõrguse serva pealt paar korda vette. mina pidin ta siis veest välja õngitsema. esimene kord hüppas kergelt kägaras ja väga sügavale ei kadunud, aga teisel korral oli ilus sirge tikk ja pani ikka päris sügavale. aga ootas rahulikult ja tuli pinnale. ujuda suudab ta meil praegu vast paar-kolm meetrit. vähemalt ei karda. kui ükskord minema saime siis oli tüüp ikka rihm mis rihm.

pärnus olles käisime randa ka vaatamas. seal on kah surfiala ja reegilite sildid väljas, poisid, millele sildid viitavad, reedel polnud. mujal pärnus oli teedevärk üsna segi kammitud, hull tegemine oli et kohale jõuda ja pärast ära saada.

puhanguparadiis oli eile laulasmaal. teel sinna käisime vaatamas ka kakumäe rannas, seal puhus tuul küll üsna õigesti ja vähemalt prognooside järgi pidi olema vähempuhangulisem, aga vesi oli üsna kõrge ja rauakolakad (redelid, riietuskabiinid jms) veele üsna lähedal. andrile tundus et ka lained pole piisavalt kõrged ning läksimegi hoopis laulasmaale. seal oli paras laulupidu, kohati kuni 20 lohet lendamas, tuul keskmiselt 10, puhanguti 15. minule väga ei meeldi suur ülepurjestus, niiet 12 ruuduse jätsin kotti. andrile ülepurjestus meeldib ja tema läks oma 9 ruudusega. ma siis võtsin 7 ruuduse. lasime lohed balloonist täis ja kobisime peale. mina sain 7-sega sõita väga hästi, sain üles- ja allatuult. aga lohesid oli ikka palju ja enamus neist pidi võitlema tuulega, et sõita saaks, niiet tuli natuke rohkem ringi vaadata kui tavaliselt. lõpuks kobisin minema sinna laulasmaa spa poolsesse serva. sealkandis muidugi korralikult ka kive ning ühel hetkel kadus mul tuul ära ja tulin mööda randa kepseldes tagasi. tegelikult tuul ära ei kadunud, vaid lihtsalt hakkas teisest suunast puhuma. pärast proovis marek 7 ruudusega veestarti, aga kui nad andriga seda rahulikumasse kohta proovima läksid, siis peale paari pauku tundus neile, et lohe on kuidagi tühi ning tulid tagasi. tuletabki meelde, et peaks minema seda voolikut nüüd lappima…

panime ennelõunal juba lohusallu, sest õhtuks pidi tuul veidi vaibuma. saime päris kobedalt sõita ja mul õnnestus ka natuke hüppamist harjutada. paar korda sain ikka mitu sekundit rippuda ja see oli väga mõnus. ühtlasi sai muidugi ka rohkem kui kunagi varem harjutada bodydragi ehk kehalohistust, et laud uuesti kätte saada kui oli jalast ära kukkunud.

ahjah, andri tegi ettepaneku võtta natuke suuremaks südameasjaks eestikeelse loheterminoloogia… emm.. noh, kasutamise esialgu.

nüüd siis mõned ettepanekud erinevatelt autoritelt (sõnaraamat, andri, minu isa, mina ise):

heelside – kannuli, kandsõit
toeside – varvuli, varvassõit
bodydrag – kehalohistamine
flat – siledik, lausik
hangtime – rippaeg

eile maal olles tuli see teema jutuks ja siis pakkus mu isa välja varvuli ja kannuli ning palus ära märkida kus ja kes need välja pakkus. annika, kutseline keeletoimetaja, arvas et äkki need on natuke liiga luulelised. mulle need igatahes meeldivad, sest nendega saab asendada lauset praktiliselt muutmata seal praegu koletsevad heel- ja toesided. aga no vaatame, kui lohetajad tulevikus ainult värsivormis suhtlema hakkavad seetõttu, siis pakume välja midagi proosalisemat.

ajaarvestus on natuke sassi hakanud minema – nii palju on olnud sõidupäevi ja vähe on olnud aega arvutis passida. aga üritan ikka kirja panna, et oleks asjad korralikult kirjas.

nädala alguses hankis üks sõber, kelle nime ma praegu ei julge siin nimetada, omale kaks kasutatud lohet (aga ta naine vist veel ei tea?) –
üks selline suur ja soodne väiksetuule lohe ja teine selline normaalse sõidutuule lohe. selleks päevaks (oli kas teisi- või kolmapäev) mingit erilist tuult polnud prognoositud, aga läksime ikka lohusallu vaatama, et äkki ikka midagi puhub. kohale jõudes selgus et martti ja keegi veel olid seal enne just saanud tunnikese sõita, kuni tuul ära kukkus. aga siis justkui oli hakanud jälle tagasi tulema tuul, niiet nemad seal siis ootasid ja mõtlesid et mis teha. paistis, et zephyri saaks võibolla isegi lendu, sest ka puuladvad liikusid. seal on varemgi olnud nii, et rannal ei puhu midagi aga lahel on tuult küll. igatahes sain zephyriga väga kenasti sõita ja kui max (uups, ütlesin välja) enda cabrinha crossbow 16 täis oli saanud, tulin maha ja aitasin maxil lohe lendu. tema läks harjutama ja mina sain proovida zephyriga selflaunchi, mis õnnestus. helistasin andrile ka, et suure lohega saab sõita niiet tulgu. tuligi ja nii me seal müttasime kolmekesi. ja oli väga tore.

järgmisel päeval ei pidanud küll üldse mingit tuult olema ja me läksime annikaga haapsallu asju ajama. kuna asjaajamise koht oli vasikaholmi lähedal, siis läksime rannast ka läbi. pagan, mingi tuul ju puhus. kiiret polnud niiet pumpasin zephyri täis, annika aitas üles ja tegin paar triipu seal. tuul oli natuke kehvast suunast – ranna lähedal oli väiksem ja merel suurem. lisaks seisid kohati kajakad püsti otse veepinnal. neid kajaka ja veepinna kokkupuutekohti ma natuke kahtlustasin ja õigesti tegin, sest need olid ehtsast kivist. peab uurima mis tuulega ja kus seal üldse sõidetakse.

reedel puhus korralik loodetuul. annikal oli alanud puhkus, ning mõtlesime minna ennelõunal vaatama kuidas kakumäel see asi käib. oih, seal oli juba mitu lohet platsis, aga tuul paistis natuke kahtlane, minu tuulemõõtja näitas 5-5,5… kui lohe üles sain, siis oli tunda et tuulemõõtja ei valetanud midagi. sõita sai ainult kergelt allatuult. tulin maha ja pidasin aru, kas proovida zephyriga või oodata natuke. ootasime ja poole tunni pärast justkui natuke puhus juba rohkem. kohalik rannavalvetibi käis ka lohetajate juures meelde tuletamas, et siin on ujumisala ja surfiala poidega eraldatud ja parem oleks lohedega ikka lohetamisalas sõita. tegelikult ma teadsin küll, et seal on kuskil loheala, aga ei teadnud kus. otsustasin teisel katsel proovida ujumisala vältida. lohealas ja ujumisala taga oligi tuult rohkem ja sai korralikult sõita. väga mõnus tuul 12 ruudusele.

pärast lõunat läksime andriga veel laulasmaale kah. no seal võis sõita ikka korralikult, sest tuult oli kobedalt. vahel tundus et minu lohe jaoks liigagi palju, aga see võis takkajärgi tark olles olla ka sellest, et peaballooni tühjaks laskmise kork lasi natuke õhku välja ning kui balloon enam lohe kuju ei suutnud hoida, siis hakkas see tuules imelikult käituma. andri kaifis tuult täiega, tegi üsna kõrgeid hüppeid, ikka selliseid 5-6 meetri kõrguseid kohati. martti kah vaatas et ohohh! marek ja max tulid õhtupoole, marek lennutas 7 ruudust, millega ma isegi veidi ringi siblasin seal vee peal. maxi lohe jaoks oli tuul ikka natuke liiga suur, niiet tema oma 12 ruudust ei saanudki veel proovida.

täna, laupäeval puhus jälle korralik tuul laulasmaal. mitte küll nii korralik, kui eile, st tuul oli natuke nõrgem ja ühtlasem. mulle meeldis see väga, sain oma lohega rahulikult sõita, julgesin rohkem lainetes lohet alla lasta. nii on rohkem kiirust ja jõudu, aga tõmme on rohkem horisontaal- kui vertikaalsuunas. niiet kui suurem laine tuleb siis peab lihtsalt ise vaatama et lauaga sinna sisse ei rammiks. leidsin rannas vasakul pool mõnusad väiksed flätilapid, kus vesi oli madal ja lainet seal polnud. nendel flätikestel sai hästi kiirust koguda, et siis natuke sügavamasse jõudes proovida hüppamist. päeva kokkuvõtteks sain 3-4 sellist hüpet, mida saaks üldse kuidagi hüppeks nimetada. ehk siis ikka laud oli veest lahti ja liikusin vee kohal edasi. enamus katseid lõppes sedasi, et mina omaarust ilge hooga kandin ja toon lohe üles, ning mitte ei tõuse kõrgele lendu vaid heal juhul tõuseb laua üks ots vees üles ma tean küll, ma toon lohe üles liiga aeglaselt. aga ega mul kiiret pole, mõned popsud ju ikka sain. ja see pole veel kõik! vaatasin et osa rahvast vahetab sõidusuunda kuidagi kiftilt. enne pööret libistatakse kerge hüppega laud tesitpidi (toeside) ja siis läheb lohe sujuva kaarega teisele poole ning ise sama sujuva kaarega laua peal järele. peab ainult vaatama, et kaar liiga pikk ei tuleks, sest muidu läheb liiga pikalt allatuult ning lohe tahaks vette minna.

noh ja lohespartakiaadi lõpuks sõitsin “sigade lahes” toeside ja vaatan et need kaks paati, mis seal ankrus on, jäävad parasjagu nii kaugele, et kui lohe peaks alla kukkuma siis kukub läraki vastu paati. aga mina ei näinud põhjust miks lohe peaks alla kukkuma… tegelikult ma ei teagi mis seal juhtus, mingi väike hõredam koht või midagi, lohe kukkus õnneks üle paatide, aga liinid jäid osad ühele, osad teisele poole ühte paati. seal oli vesi madal, tõmbasin kiiresti lohe ühte juhtliini pidi rippu, niiet ta kuskile minema ei kippunud. andri tuli kah seda nalja vaatama ja aitas liinid kätte saada. kõik jäi terveks ja isegi pusasse ei läinud midagi. päeval ma just olingi mõelnud, et ei tea kas ülbeks ka minna tohib enne kui mingid jamad juhtuma hakkavad…