ull blog

õudselt rahulik on kõik. tuult pole, sõita ei saa. isegi lund pole niiet ka lund lükata ei saa. kõik soovivad rahulikke jõule, mul on kõik nii rahulik nüüd, et isegi kingijahil ei suuda enam närvi minna.

eile oli väike bändiproov. algul lootsin sealt ära pääseda, sest oli kokku lepitud shoppamine. 23:05 helistas aga andri ja ütles et nii, nüüd on poed kinni ja tulgu ma ka kohale. ega ma midagi väga mängida ei saanud. selline hea tava on välja kujunenud, et kui mõne loo selgeks suudan õppida siis seda enam ei mängita ja võetakse midagi uut või improviseeritakse. kõigest hoolimata päris mõnus vahepala.

täna käisin nostalgiliselt kühvli ja sahaga ümber maja ja vaatasin, kas kuskile on ehk natuke mingit lund kõnniteele jäänud. treppidelt ja teeservadest midagi õnneks leidsin. hea seegi.

hindasin ka maja soojapidavust. maja seina äärde loobitud hangedesse on tekkinud viimase umbes nelja päeva jooksul sellised mitmesentimeetrised vahed. maja välissein on ikka nii soe.

elu parasvöötmes on ikka cool küll. täna näiteks -8 kraadi cool umbes. omikult veitsa lund rookida kuni andri kohale jõudis, siis vupsti jürisse. sõidud jüris, pärast veel maja ümber natuke sahatamist ja ongi õhtu käes. kas pole tore?!

jüris on põllutee juba pikemat aega jälle lahti lükatud. nüüd on vallid juba üle meetri kõrgused. tuul oli üsna risti selle teega, järelikult sai lohega sõita ka mööda teed. ma olen kunagi varem ka seda proovinud, aga tookord oli tuul kehvemini ja ei tulnud sellest midagi välja. täna nägin kuidas martti nii sõitis ja kohe oli vaja järgi proovida. uskumatult kift värk! lauaga ei olnud vaja tee peal kantida vaid sai sõita mööda 45 kraadist või järsemat teevalli. kas ma juba ütlesin et väga kift?

lahkusime põllult enne, kui tuul vaibus. andri pidi kuskile pidusse veel jõudma ja mul oli ka patarei juba päris pungile täis laetud. oah!

ahjaa, pärast kodus jätkasin lumelükkamist. panin pulsimeetri ja gpsi ka käima. uut lund oli üsna vähe, rohkem selline kõndimine. igatahes garmini logist on näha, et lohetamine hoiab pulsi kõrgemal kui lumelükkamine. vähemalt seekord. üllatav…

• logi

täna pakuti jüris alates lõunast väga erinevat tuult. alustuseks sõitsime zephyriga, siis catalystiga, siis andri sõitis veel instinct sport 7-ga ja lõpuks ma proovisin 3,5 ruuduse harjutuslohega sõita. seda viimast tuleks nimetada justnimelt proovimiseks.

ma arvan et tuul oli ikka juba üsna kõva kui me zephyridega maha tulime, kindlasti seal 10 m/s kandis. hullult sai ülestuult sõita ja allatuult kihutada. põllu servas hüppasime andriga üle kraavi. see on veidi teistsugune tunne kui niisama hüpata. kraav on risti ees ja kui oled otsustanud hüpata siis tuleb hüpata või kraavi sõita, ringi pöörata ja pidurdada sellise tuulega enam ei saanud, mööda sõita pole ka kuskile. usun et poleks midagi väga hullu juhtunud ka siis, kui oleks kraavi sisse sõitnud. nojah, ma selle kraavi olin tegelikult täitsa unustanud ja meelde tuli alles siis, kui sealkandis ilgelt suure hooga kihutasin. äkki lihtsalt vaatan et uh, kraav raisk ees!

kui zephyri maha võtsin, siis kolis andri catalystilt instincti peale ja meie maxiga catalysti peale. lõpuks tiris 12 ruutu ka juba sama hullusti kui zephyr enne. tõesti ei tea kui palju seda tuult võis olla, 15 m/s äkki? või rohkem… ei tea. andri sai 7 ruudusega igatahes väga muretult sõita.

hehe, tegime natuke kinu ka. kui mul parasjagu lohet polnud, siis hoidsin maxi trapetsist tagant kinni ja sõitsin temaga kaasa. teises põllu otsas lasin lahti ja liuglesin andri juurde, temaga sain küüti algusesse tagasi. päris pull värk. üks lohetaja seal ka nägi seda ja tõi välja vanast poomist tehtud nööri, mille otsas karabiin. dan proovis sellega andril järel lohiseda, aga kuna dan ise veel lohega eriti ei sõida, siis oli see tee natuke konarlikum.

lõpuks lasime peale pikka liinidega pusimist ka harjutuslohe üles. aga ma ei tea kas tuul oli langenud juba või mis, aga sellega väga sõita ei saanud, ma sain üsna lühikesed triibud ainult. ilmselt suuskadega oleks lihtsam, sest siis ei pea lohe sõitjat püsti hoidma ja ainult edasi vedama. aga dan arvas et tal oli päris lõbus ka niisama harjutuslohe järel mööda põldu lohiseda.

see sitikas on vist andri…

… ja see martti

garmin connecti logi ka. pulsinäiduga sõit on minu, ilma pulsita on andri

tegime eile väikse mõõdistamise ja sõitsime tallinnast lohusalu sadamani ja sealt jürisse. tegime umbes 10 mõõtmist, mille sisuks oli gsm modemi tegeliku voolutarbe ja ajakulu teadasaamine. kasutasime täpset laborimultimeetrit, mis sai ühendatud rs232 kaudu arvuti külge. arvutisse tegi andri labviews mõõtmiseks programmi. labview ja multimeetri ei tahtnud alguses suhelda, tegelikult läks selle nahka terve üleeilne päev ja natuke eilsestki. igatahes asjad sai ära mõõdetud ja nüüd on natuke analüüsimist ja nuputamist.

viimase mõõtmise tegime jüris. päike oli selleks ajaks ammu loojas. pilvise ilmaga on seal täiesti piisavalt valgust ka põllu tagumises otsas. sõitsime seal sefiiri ja catalystiga üle tunni. lumel selline tugev koorik peal. tugev piisavalt et seal peal sõita, aga samas piisavalt pehme, et julgeks seal korduvalt kukkuda.

tahtsin ikka varvuli sõitu harjutada. sain sõita ja sain kõvasti kukkuda. ei mäletagi millal viimati nii palju lumes tuli püherdada. siuke mõnus ohutu ja lõbus. parem isegi kui vee peal, sest vees võib laud ära kaduda või lohe vette kukkuda, ning enne uuele katsele saamist on natuke rohkem toimetamist. arvan et mul on probleeme varvuli sõiduga seepärast, et ei pööra piisavalt palju ja ei vii raskust piisavalt üle teisele poole. pöörad ja kallutad liiga vähe, siis lähed allatuult ja lohel liinid lõdvad, vajub alla. keerad ja kallutad ülearu, siis reisib lohe tuuleakna serva ja jõud kaob ära. hakkad seal nihelema ja timmima, siis enamasti lõpeb lugu kõhuli lumes.

kui püherdamine ära tüütas, siis tegin elu natuke lihtsamaks ja pöörasin 180 kraadi ainult korraks ja sekund hiljem 180 kraadi tagasi. selle ajaga ei jõua lohega veel midagi juhtuda ja tegelikult on see pööramise tunne täitsa mõnus.

suur-suur saladus on kaarega suuna muutmine. vees on see kuidagi lihtsalt välja tulnud enamasti, aga lumel läheb alati laud jube palju allatuult ja lohe kukub alla. võib-olla oleks kasu, kui lauaga mõne mäe peal sõitu ja slaalomit harjutada…

• garmin connecti logi

kolin selle blogi aadressile http://ull.kiri.ee/blog

balticroads näitas harkus 6-10 m/s ja mina ei saand muidu kui pidin minema uurima. max on täitsa allakäinud, teeb muudkui tööd ja sõitma ei tule. igatahes sõudebaasi pool polnud tuult, aga sealt paistis, et teise, läänepoolse kalda ääres keegi sõidab uhkes üksinduses ja korralikult purjestatult (ei vehkinud üles-alla lohega).

ehkki eelmisel katsel sain jalad märjaks sealpool, siis läksin ikka uurima et kuidas sealt ikka jääle saab. parkisin auto seal lähedal ühe kunde kontori aeda, ütlesin neile tere kah ja läksin pambud seljas jäälemineku kohta uurima.

leidsin koha kerge vaevaga üles, mees kes seal sõitis (aivo?) tuli juba vastu. temal parkimisprobleemi polnud, kuna elas sealsamas üle tee kusagil. vot kus veab mõnel!

pumpasin catalysti täis ja kukkusin triibutama. hämardus ning järvekalda tee ääres pandi laternad põlema. silm harjus ära ja sain väga mõnusa tunnikese seal tiirutada. tuult võis olla isegi kuni 10 m/s kohati. puhanguid oli, kuid catalystiga see erilist muret ei tekitanud.

sedasi üksi on muidugi tiba igav sõita. saaks vahepeal jalga puhata ja lobiseda kellegagi, oleks kiftim. samas on teinekord täitsa tore puha üksi sedasi toimetada keset järve. suisa romantiline! tegin selle puhul kohe ühe ööpildi kah.

plaan oli täna minna üle tüki aja basseini. sukelduma või nii. aga eile rassisin nii koledasti lumega ja käisin sõitmas ka. arvasin et täna vedelen kangena voodis. võta näpust. vahel tekib mõte, et äkki on see lumelükkamine mind tugevaks ja terveks teinud. pole igatahes kindel, et jõud ja tervis sellist vaeva väärt on. enivei, martin sel nädalavahetuse linna ei tulnudja basseini me ei läinud.

lund sai maja ümber ikkagi lükata hommikul… ja õhtul. vist on peaaegu lakkamatult juba mitu päeva sadanud. puudub võimalus oodata kuni sadu lõpeb. siis oleks lumi juba nii paks, et sahaga lükata ei jaksaks ja labidaga mina küll enam kunagi selliseid pindasid rookima pole nõus.

lumerookimise vahepeal käisime maxiga jüris lohetamas ka. kaks põldu, mida ikka üks lahtilükatud põllutee eraldanud on, olid kõik üleni lume all. põlluteest võis pm lihtsalt üle sõita. vallid polnud enam märkimisväärsed. auto parkisime jüri poole maha keerava tee äärde. seal parkis teisigi ning tee oli piisavalt laialt lahti lükatud niiet jürikandirahvas mahtus kenasti mööda sõitma.

põllud ise olid pealt kerge puudriga kaetud, pind muidu selline mõnus. ei olnud liiga kõva ega liiga pehme. paraku tuiskas ja raske oli maad eristada. ühe puhangu ajal tegin väikse hüppekese. ma arvasin et mul on jalad juba uuesti maas, kui kuni läks veel üks sekund ja alles siis tuli maa. selline tunne nagu pimedas käiks mööda treppi. see viimane aste on vahel päris huvitav üllatus ja umbes niisugune tunne oligi.

• garmin connecti logi kah

explorer’iks ristisin need tänaostetud columbia saapad seepärast, et käisin nendega eksploreerimas erinevaid võimalusi järvele pääsemiseks…

ja vannis ning kaelani vett täis on need praegu seepärast, et jää oli kõrkjate vahel liiga nõrk.

ei maksa arvata, et sõit sõitmata jäi. läksime ringiga järve teisele kaldale, panin kuivad sokid ja lauasaapad ning tegime maxiga sefiiridega mõnusad triibud. kui pimedaks läks, siis ma tulin maha ja kohtasin jää peal mehi labidate ja suuskadega. suvel olin kogemata ühe besti lohepumba neilt hakkama pannud laulasmaal. kui jutud said räägitud, siis tuli lõpuks kuskilt pimedusest ka max välja.

kodos selgus, et lauasaapad sobivad lumelükkamiseks ka päris hästi.

täna nägi naabermaja väga hurmav välja. aknad puha kinni tuisanud. õnneks meie korteri aknad on sellises suunas, et lumi pole neid kinni katnud. väga tore on vaadata, mis ümberringi toimub. kuidas autoomanikud ja muidu lume-entusiastid labidatega oma autode ja majade ümber lund loobivad. ja kuhu keegi oma lume ka paneb. üldiselt paistab, et korralikesse lumelabidatesse investeerimine ei ole üks selle talve trendidest. mingite läbipainduvate plastmasskräkatsitega tehtud korralik töö aga kiidab tegijat.

jürisse ei näidatud ega lubatud täna mingit tuult. ennelõunal aga keegi kitefoorumis mainis harku järve…

õhtul nelja nelja paiku kui mina sinna jõudsin, polnud seal mainekaid… st mainijaid? lohetajaid enam kuskil näha, aga natuke jääle kõndides tuli nuka tagant umbes 3 m/s ühtlane tuuleke välja.

seekord oli kaasas ainult annika, kes passis järve ääres autos ja vaatas kuidas minu ilus lohe autotulede valguses sätendas. sõita oli jääl üli vahva. lund oli võibolla 10 cm ainult, aga põhi oli see-eest jäiselt kõva. sain esimese pisikese kukkumisega aru, et trikke siin harjutada ei ole mõtet. parem kondid terved kui trikid katusel, nagu öeldakse.

sõitsin üsna sirget kurssi pidi umbes järve keskele ja siis sealt sama rada pidi tagasi. päris korraliku soššee sõtsin sisse. ei tahtnud annikal kaua oodata lasta ja tegelikult sain 20 minutiga enamvähem isu täis kah triibutamisest. nojah, ja powerit oli sefiiril seal tegelikult korralikult. vedas et max ei tulnud.