ull blog

tulime ära natuke enne kui ilm selliseks läks. muidugi nii morn ja dramaatiline see vaade päriselt polnud. öeldakse ju ka, et üks foto valetab rohkem kui sada sõna.

logi ja jutt

selleks nädalavahetuseks ennustati tuult rohkem lääne-eesti saartele ja otsustati minna harilaiule lohetama. teisisõnu, toimus harilaiu surfilaager!

kohale jõudsime umber kümne paiku reede õhtul ja tuul puhus. ei tahtnud teha seda viga, et loota järgmise päeva ilusale tuulele ning läksime kõik kolmekesi kohe zephyridega sõitma. tuul oligi täpselt zephyri jaoks paras. hämaras sõitmine on ikka kuidagi teistmoodi kui valges…

õhtul liha sussitamise ajal saime väikse sabina vihma ka, aga meil õnnestus selle eest sahvrisse peitu pugeda. sahvriks oli üks väike telgike, mis sai asjade hoidmiseks üles pandud.

kaks kolmandikku rahvast magas magamiskotis oma lohe all. lohed parkisime mitte rannale vaid rannaäärsete suurte liivaluidete vahele. sinna ei puhu tuul nii kõvasti peale, aga see-eest keerutab üle luite merelt tulev tuul seal natuke teistmoodi ja lohe kippus hommikuks paigast ära nihkuma. mina sellistes ebainimlikes tingimustes väga hästi magada ei suutnud ning olin natuke peale seitset jalul. vaatasin veel viimase õhtul tehtud pildi juurest kellaaega – magama sai mindud pool neli. oeh.

pooletunnine virgutuslohetamine, hommikusöök, tukastamine ja looduse nautimine. kui teist korda sõitma läksin, siis olin juba enam-vähem üles ärganud, päike siras ilusasti. tegin ka ühe pikema tripi ning sõitsin lahest vastutuult välja, et vaadata mis seal nurga taga ikkagi on. andri oma keskhommikusel sõidul seal käis ja kiitis väga. oli ka põhjust. imelikke loodusnähtusi ikka kohtab. selline paksemast kiviklibust vall lahe servas. üllatavalt sirge ja järsu seinaga, teinekord võta või veekindel fotokas kaasa. tore on ka kohata rannal jalutavaid inimesi, kes on jalgsi maha kõmpinud pikad kilomeetrid et sinna üldse jõuda ja siis vaatavad hästi suurte ja imestunud silmadega merikotkaste ja muude haruldaste merelindude kõrval lohesid ringi lendamas. õnneks oli ka seal nende üllatus pigem positiivne, lehvitasid ilusasti vastu tervituseks. oma reisi kõige kaugemas nurgas ühe kitsa tirbu peal ma hakkasin natuke kahtlema, kas on ikka tegu uudishimulike turistidega ja mitte rangete-kurjade-keskendunud ornitoloogidega. lehvitasin neile kah vastu, aga lähemale ei julend minna.

tegelikult oli meil lootus harilaiul kohata “kauneid ornitolooge”, sest minul oli sellest kohast mälestus ja arusaam, et ega sinna tavalist rahvast väga ei satu ja peamiselt käivad seal luidetes luuramas ainult ornitoloogid, suured binoklid ees, vaatamas linde ja tegemas märkmeid oma tähtsatesse kladedesse. aga ega õiget ornitoloogi loodusest vist lihtne leida pole, küllap on nad hästi maskeerunud ja püsivad märkamatult paigal.

enne õhtust sõitu kontrollisime pühapäevase päeva ennustusi ja otsustasime jääda veel üheks ööks. teised käisid kihelkonna poes ja mina koristasin ning tukastasin. õhtune sõit oli jällegi väga tore, üritasime andriga natuke rannal peesitajaid lõbustada, et nad ikka saaks koju viia mõne ilusa foto lohetajatest. lõpuks hakkas tuul õhtule minema ja seda tegime meiegi.

pühapäeval tuult eriti polnud. pakkisime asjad kokku, käisime vaatasime ise ka natuke harilaiu vaatamisväärsusi ning tulime tulema. praam oli täis väsinud nägudega õllefestivalilisi, sulandusime sinna ilusasti sisse.

ahjaa, kaks sõiduteemalist meenutust jätan siia veel. esiteks see, kuidas me üldse kohale jõudsime sinna. androidi iGo naviprogramm väga suurt (et mitte öelda mittemingisugust) vahet ei tee normaalsetel kruusateedel ja kohati poole meetri sügavusteks mülgasteks muutuvatel katteta metsateedel. garminile olemas olevate kaartidega oleks kohale jõudnud kiiremini. samas ega umbes tunnine seiklus saaremaa metsade-mägede vahel ka kurtmist ei vääri.

teine sõiduteemaline artikkel puudutab ikka vanu-häid tagarulle. harilaiul tuli laine üsna otse randa ja ka tuul puhu praktiliselt samas suunas. sõit käis niisiis enamvähem piki lainet. jube vahva oli nende lainete peal rulle teha. esiteks viskab laine märkimisväärselt kõrgemale kui sileda vee peal rullides ja see omakorda lubas rulle hoopis aeglasemalt keerata. kui sileda vee peal käib kõik üsna kiiresti ja ma saan vaevu-vaevu aru mis selle aja jooksul toimub, siis nüüd oli mul tõesti aega üle õla vaadata ja ette näha kuhu ma umbes maandun. valesti maandumisi ehk kukkumisi oli ka ikka palju-palju vähem ja üldse tundus see asi niimoodi palju stiilsem!

logid: reedene öösurf, laupäeva hommik-ja-lõuna, laupäeva pealelõuna

kokku sõitu 6 tundi ja 106 kilomeetrit

ametlik poster

nüüd on paar korda lohusalus olnud kena kirdetuul. mitte küll järjestikustel päevadel, aga ikka. kohe selline eriti ühtlane tuul ma pakun umbes 8 m/s kandis, väga sobiva nurga alt puhus ka, niiet sõitjaid mahtus palju peale. täna oli nädalavahetuse tõttu muidugi hullult niisama päevitajaid ka. kuidagi see rahvast sinna ära mahtus… vist. sest tõttöelda ega minul erilist armastust seal rahvarohke ranna all ehk “lastebasseinis” sõitmise vastu pole. kimasime kohe ära teiselepoole vrakki ja sõitsime seal.

minu sõit koosneb endiselt peamiselt tagarullidest, triipudest, hüppega pööramistest ja niisama hüppamistest. aga kurat no ei saa isu täis ja ei saa öelda ka, et midagi ilgelt käpas oleks. aga ma olen viimasel ajal neid tagarulle üritanud teha lohe veo- mitte tõstejõu abil. ja kuigi see on kuidagi imelikum ja kukkumised on tiba valusamad, siis on see ikkagi lahe tunne kui välja tuleb. lohel peab olema korralik vedu ja kiirus peab olema paras ja kui siis rulli viskad ja kõik hästi sujub, siis iga kord imestan et kuidas ma ikka veel õhus olen enne maandumist ja kuidas veel ikka hoogu on et edasi sõita. paar korda proovisin rannale lähemal ka neid teha aga seal mul ei tule midagi välja enamasti. niiet tibisid ma nende trikkidega piitsilt veel ei skoori, aga taga omaette sahmida on jube äge.

ringi pöörata tagarulliga on ka tore, aga kuna siis käib lohe ikkagi seniidis ja tõstab, siis saab pöörde ajal tõsta laua kõrgele üle pea ja teha ägeda kaare. paraku ei jätku mul siis enamasti hoogu et edasi/tagasi sõita.

a nojah ja vette käntsatamist ja kukkumist ja kõike on viimasel ajal läinud nii paljuks, et edaspidi ma sellest enam juttu ei teegi. kukkumise hirm on jäänud väiksemaks ja see on väga vabastav.

logi