koduautomaatikat alga
õhutemperatuuri- ja niiskuse sensorid on juba vist kümme aastat kasutusel päris mitmes kohas ja aeg-ajalt on täitsa tore neid graafikuid vaadata. näen, kui niiske on keldris suvel ja talvel. kui kuum on pööningul, kas saun on juba soe, kas õues on juba nii külm, et peab õuekraanid kinni keerama ja torud tühjaks laskma. kas talvel on toas õhk liiga kuiv ja kuidas täpselt on õhuniiskus seotud temperatuuriga.
enamus sellest infost on selline, et piisaks, kui panna sensorid paika üheks aastaks ja siis on juba teada, mis üldiselt toimub, sest aastad on vennad. teine väärtus tekib siis, kui tegeleda soojustamisega. saab näha, kas oli kasu kah ja kui palju. need sensorid, mida mina kasutan, on piisavalt soodsad ja süsteemid töötavad piisavalt murevabalt, nii, et ma lihtsalt olen asjad paika pannud ja nii jätnud.
kui esialgu sai korteris ja vanemate juures kasutatud ainult 1-wire sensoreid, mille jaoks on igal pool üks internetti ühendatud kontroller ja kaablivõrk on selle külge ühendatud. kaablite otsas on kas üks lihtne temperatuurisensor või natuke keerulisem, aga ikkagi lihtne niiskusesensor. andmed saadetakse praegu emoncms.org keskkonda või mu enda virtuaalmasinas töötavasse emoncms rakendusse. kõik on tegelikult väga lihtne.
majas kaableid pole ja hästi ei taha vedada ka enne, kui suuremaks remondiks läheb, niisiis sai esimese asjana kõvasti uuritud ja lõpuks sukeldutud elektroonika meeletusse maailma natuke sügavamalt, ning tehtud mõned nn ardu(uino)laadsed patareitoitega juhtmevabad sensorid. sama raadiomooduliga kontroller on jällegi interneti külge ühendatud ja andmed lähevad samasse kohta, kuhu 1-wire puhul ehk emoncmsi.
elektroonikavidinaid kogunes lõpuks nii palju ja ma kasutasin neid peamiselt ainult ise, mis tundus ilmatu suur ande ja töö (höhö, annet vähem ja tööd rohkem, olgem ausad) raiskamisena ja peale lühikes mõtlemist (umbes aasta), panin üles väikse koduka, kus on kõigi nende vidinate kohta infot ja no kuna mul on vidinaid enamasti üle, siis ka “osta” nupu, et keegi ei saaks kiruda, et on kaabakas, teeb ägedaid asju, aga teistele ei paku. pakun ikka! suure üllatusena on peamiselt ostetud sealt 1-wire niiskusesensoreid, 1-wire termopaarisensoreid ja ülejäänud asju üsna vähe, enamusi üldse mitte. ja ma ei salga, et koduka ülespanek on ennast ära tasunud ja hobikulud on praeguse seisuga rahaliselt nullis. ahjah, selle projekti nimi on taaralabs. taara tänav ju ja labs… kõlab kuidagi paremini, kui töökoda. ok, see on soojustatud garaazh, heaküll.
enivei, see kõik oli ainult eellugu. mõne kliendiga kokkupuutel olen näinud, mida koduautomaatikaga teha saab. ehk siis mina praegu sisuliselt ainult monitoorin, automaatika on see, kui midagi automaatselt juhtub. näiteks tuli hakkab põlema, kui tuppa astuda või kustub ära, kui kedagi mõnda aega toas liikumas pole nähtud. või kui tulevad teavitused, kui midagi juhtub või hakkavad kuusekeste otsas nääriküünlad põlema, kui pimedaks läheb jne. kõik tegelikult täiesti ebaolulised asjad. kõike saab käsitsi ka teha. aga huvitav on ju. kas pole? ega ei ole ju?! :)
viimase kuu jooksul olen kuulanud päris palju home on ja hometech.fm podcaste, mis räägivad paraku rohkem kommertstoodetest. niisiis ma tean, et kinniste kommertstoodete puudused on samad, mis ikka - funktsionaalsus sõltub tootja suvast ja see pole piisav. minul on seega plaanis kasutada võimalikult palju opensource-tavaari. kontrolltarkvarana uurin praegu openhab tarkvara, mis ongi loodud selleks, et ühendada erinevate tootjate- ja tehnoloogiaid kasutavad lahendused ühtsesse kontrollsüsteemi. omaenda sensorid ja nende kontrollerid kasutavad praegu http protokolli ja JSON formaadis andmete saatmist, aga ilmselt lähen üle mqtt protokollile, millel on palju eeliseid just lahjade seadmete juures. lihtne on andmeid saata ja võrgust käske vastu võtta.
poolenisti huvi pärast tellisin täna amazonist ka mõned kommertsvidinad - z-wave usb pulga, z-wave dimmeri ja z-wave radiaatoritermostaadi. majas neid vaja pole, aga korteris oleks tore käsitsi keeratavad radiaatoritermostaadid välja vahetada, siis hea lihtne ja mugav kogu küte miinimumi peale keerata, kui seal kedagi pole ja siis võrgu kaudu enne kütet peale keerata, kui seda vaja on. no ja see dimmer, see peaks minema tavalise seina sees oleva lambilüliti taha. juhtmed käivad sealt läbi ja natuke voolu läheb läbi pirni, ning see toidab dimmerit ennast. minul pole praegu plaanis neid vahvaid värvilisi led-pirne kasutada, mida telefoniäpiga juhtitakse. ma tahaks ikka, et seina peal on lüliti, kust saab endistviisi lampi sisse ja välja lülitada, aga lisaks saab mitu korda sisse-välja lülitades ka dimmida ja vajadusel automaatselt sisse lülitada (nt, kui tuli veel ei põle ja liikumisandur ütleb, et keegi tuli tuppa).
z-wave valisin ma vist seepärast, et nendel on sertifitseerimissüsteem selge ja konkreetne ning erinevate tootjate z-wave asjad pidada kõik omavahel töötama. erinevalt zigbee jms lahendustest. üldse on hetkel veel lahtine, millised protokollid jäävad püsima ja millised surevad välja. ega ükski pole päris ideaalne. arvesse peab võtma tehnilist võimekust ja avatust.
mõte on ka signalisatsioonisüsteem välja vahetada või olemasolevale võrguväljund lisada, et saaks tubade liikumisandureid, ukseandureid ja suitsuandureid kasutada ka kodumatomatiseerimise sisenditena.
ja viimane asi, mis on tegelikult kõige põletavam, on välisuste lukud. meil ei ole siin küll pätte aias ja ukse taga luusimas käinud, aga räägitakse, et pätisugu pole välja surnud ja neid ikka liikuvat. seega hoiaks hea meelega uksi lukus. aga kui mina liigun garaazhi ja toa vahet, siis ei ole reaalne, et iga kord enda järel uksi lukku ja lahti keeran. on olemas nutilukkusid, mida saab avada telefoniäpiga bluetoothi kaudu ja siis pin koodiga või telefoni nfc tagiga jne. ma täpselt ei teagi, kuidas ma selle veel lahendan, sest lukud on päris kallid. kõige mõnusam oleks vast nii, et lukud saavad aru, kui määratud telefon või nutikell on lähedal ja siis läheb ise lahti ning kui kedagi lähedal pole, siis lähevad ise lukku. tundub kuidagi loogiline sedasi? no ja kui telefon ära kaob, elekter ära on, võrk maas või mis iganes, siis on majal vähemalt üks uks ka võtmega avatav ja võdionmadiall peidus.
ma tean jah, et igasugu muid lahendusi on ka olemas ja kõige selle (automatiseerimise) juures tuleks läbi mõelda võimalikud probleemid ja turvalisuse küsimused. samas, ega ma väga ei kiirusta ka kusagile ja sedasi rahulikult nokitsen, eks näis, mis/kas saab.
