ahelraha

ahelraha = plokiahel + krüptoraha (block-chain ja cryptocurrency)

plokiahela tehnoloogial põhinev krüptoraha esimene näide on muidugi kõigile teada bitcoin. praeguseks on bitcoin kahjuks muutunud plokiahela ja krüptoraha sünonüümiks, sest noh.. botased..

kui mina esimest korda bitcoinist youtube tehnikakanalite kaudu kuulsin, siis tundus asi ikka väga segane ja seetõttu kahtlane. sel suvel mainis margusja, et uurivad ethereum plokiahela võrgu kasutamist ärilahendustes. see tundus juba huvitavam. lisaks selgus, et ethereum võrk on tehtud meelega nii, et seda hoiavad ülevad väga paljud arvutid üle interneti kasutades plokiahela turvamiseks tavalise pc riistvara ressursse, peamiselt graafikakaardi arvutusvõimsust. mul seisis ka üks üsna tänapäevase graafikakaardiga arvuti niisama, gtx-1070 8g, otsustasin oma naha peal kõik ära proovida. leidsin netist juhendi, installisin linuxi ja tarkvara, tegin konto, valisin pool’i (ära küsi) ja hakkasin kaevandama..

vahepeal käisin ja vaatasin veebist, kuidas asi edeneb. kaevasin umbes 0,1ETH väärtuses ahelraha kuus. polnud aimugi, kas ja kuidas sellega midagi peale saab hakata. korraks oli mõte, et no kui ei saagi midagi teha, siis kaevan seni, kuni 1ETH kokku saab ja siis jätan selle nö riiulisse, et oleks huvitav vaadata.

eksperimendi mõte oli ikkagi kogu värk läbi testida ja kui ethereumi rahaline väärtus turul tõusis ja minu ca 0,74ETH oli väärt üle 400€, siis otsisin võimalusi, kuidas see rahaks vahetada ja selle raha eest midagi osta. igasugu lahendusi on olemas, aga ma tegin wirex konto, sealt sai tasuta virtuaalse visa krediitkaardi ja bitcoini konto. bitcoini kontole sai üle kanda ka ethereumit, mis siis automaatselt ringi konverditi. kontole jõudnud bitcoini sai omakorda eurodeks konvertida ja selle eest saingi amazonist krediitkaardiga veel ühe gtx-1070 graafikaardi osta, et ring oleks täis.

tasuvus oli kehva, minu algne kaart oli eestist üle 500€ eest ostetud, kuue kuuga teenisin umbes 416€ ja elektrile kulus selleks ca 91€. aga vähemalt sain selle eest midagi käegakatsutavat.

ma praegu tegelikult veel ei teagi, kuidas seda raha raamatupidamises kajastama peaks tegelikult, aga kuna ma ei tegele väärtpaberibörsiga (mis on ka üks suur osa ahelraha maailmast), vaid kaevandamisega, mis on sisuliselt ahelraha võrgule teenuse müümine, siis see peaks olema teenus, nagu iga teinegi ja mingit vahet ei tohiks olla.

lisaks ethereumile kaevan praegu veel SiaCoini, mida saab kaevandada rööbiti ethereumiga sama graafikakaardi abil. ilmselt kasutavad need mõlemad erinevat osa riistvarast. korraks proovisin veel ka zencash kaevandamist, kuna see peaks nvidia kaartidele paremini sobima. aga kuna ma praegu üritan kogu teenistuse uuesti investeerida ja natuke kasvatada seda hobi, siis hetkel on kõik graafikakaardid töös ainult ETH+SIA kaevamisega. lisaks proovin veel BURSTCoin kaevamist - see kasutab graafikakaartide asemel hoopis kõvakettapinda. mul on praegu sellega seotud umbes 16TB jagu vabu kettaid ja eks aeg näitab, kas ja kui kasulik see on.

ahelraha uurimine on kindlasti huvitav tehnoloogia seisukohast. lisaks on see natuke seotud börsiga ja börs omakorda sõltub inimestest, hype, meedia, manipulatsioon, insider info jms takkaotsa.

kerge rahateenimisviis see kindlasti ei ole. raha teenida saab, aga see ei ole kindlasti kergem, kui niisama töölkäimine. tuleb võtta riske, uurida, õppida, hoida pidevalt silma peal, mõelda oma peaga.. ma räägin - raske!

« Next | Previous »