Ujumine

• 1.59 km
• 36.1 min
• 2.6 km/h (33.7 km/h)
• 423 kcal

lohe oli vette kukkunud ja otsustasin kaldale triivida/ujuda ilma lohet kokku kerimata juhuks, kui tuul peaks tekkima ja saab tagasi sõita. proovisin erinevaid tehnikaid - laud ees, kahe käega lauast kinni ja jalgadega siputamine või konna, aga ei tunudunud väga tõhus. siis proovisin ühe käega natuke sõuda ka, aga ka polnud väga mõnus. lõpuks istusin lihtsalt laua peal, pea ja õlad veest väljas. laua pind ja foil rööbiti veepinnaga ja lihtsalt lükkasin mõlema käega end edasi vaikselt. ei tahtnud väsitada väga. valgeranna puhkekeskuse ees mere ääres rahvas päevitas ja üks mure oli, et keegi krt sealt mingit merepäästet mulle organiseerima ei hakkaks jumala eest. proovisin jätta sellise chilli mulje, et mul on kõik hästi. ehk ei pritsinud vett ja ei vehkinud eriti. kellal kaardi screeni pealt oli näha ka, kuidas kaldale ikka lähemale liigun. kõige suurem oht oli tegelikult üks võrk, aga sellest triivisin üsna kaugelt mööda. samas oli see võrgupoi/lipp abiks teekonna edenemise hindamisel. lõpuks kui kaldale jõudsin, siis vaatasin, et ca poolteist kilti oli seda hulpimist kokku. kuna ma ise kätega sõudsin, siis sain valida, kuhu randuda ja valisin tühjema koha, kus kedagi polnud. lohe ei tulnud ka kaldalt kuidagi üles ja ei saanud seda isegi käe otsas tassida, mis oli ilge bummer, sest ma teadsin, et kui hakkan jala tagasi minema, siis 1km pärast või nii on tuul tagasi ja saaks sõita. pidin lohe ikkagi tühjaks laskma, kaenlasse võtma ja jalutama hakkama…