Lohe

• 37.54 km
• 87.7 min
• 25.7 km/h (44.0 km/h)
• 1744 kcal

eelmisel ja üleeelmisel aastal olin pärnu maratoni tt klassis kolmas, seega lootus sel aastal ka sinnakanti pressida oli täiesti õigustatud. aga süda ihkas tegelikult ennast foiliga rohkem proovile panna ehkki minu foil pole absoluutselt race jaoks mõeldud - õhuke lame laud ei andesta hoo pealt kokkupuuteid veega, mast lühike, tiib kitsas. laual stance ka kitsas kõigele lisaks. ja juba oli teada, et madis ja silver osalevad ja eelmine kord pärnus ma nägin ka ühel kohalikul vennal z-foili ja no keegi ei hangi endale sellist relva, kui sõita ei plaani. niiet pm minul polnud foiliga absoluutselt mingit lootust mingit märki rinda sada ja minul on väga vaja igasugu märke rinda, riiulid ka karikatest täitsa tühjad veel :) alguses ma veel uurisin korraldaja-erkki käest kas lohe foilid on plaanis eraldi klassi panna, vastas, et üldarvestus. niiet siis veel purjelauad ka lisaks, üldarvestuses lootused veel väiksemad. nüüd paar päeva enne maratoni tuli välja, et madis ajas ikka välja, et oleks maraton ühtlasi ka tt:r ja foil:r emv arvestuses. mis muidugi lisas motivatsiooni tt:r ehk twintipiga minna. samas kui tehakse foil:r ja keegi ei lähe (4 on vaja emv jaoks), siis rohkem ei tehtagi. on ju dilemma? aga no olgem ausad, sport on tore, aga minu jaoks teisejärguline. medaldid on toredad, aga ma ei taha ka sellist medalit, mis antakse endast nõrgemate nüpeldamise eest samal ajal kui omasuguste või endast tugevamatega jõudu katsuda ei julgeks :) höhö. kui lugedes tundub, et no küll venitab draamat pliiatsist, siis ma ikka päris pikalt ketrasin neid mõtteid peas ja mul on täielik õigus seda siin lühidalt ära mainida :D üks päev enne maratoni käisin sõitmas ka pärnus. jürka oli ka sõitmas purjelauga ja ma tean, et ta on väga tugev sõitja. üritasin sappa haakida merel, aga kimas eest ära. lisaks hüppas punti üks foil, no see pärnu z-foili kutt ja sõitsid koos eest ära. mul oli siis juba selline tunne, mis nendel lammastel, kes näevad enda ees karjakaaslaste lõppu. mitte just hirm, aga väike attitude adjustment ja reality check. hea meel, et see oli päev varem ära ja olin mentaalselt ja tegelikult ka füüsiliselt päris heas vormis maratoni jaoks. ma jätan selle osa vahele, kuidas laulakakandi surfi chatis kutid uurisid maratoni kohta ja käis neile hädapäraste soovituste jagamine ja pm kohale meelitamine, aga nemad vist arvasid ka, et on üsna kõvad tegijad eesti tasemel ja tahtsid seda tõestada niiet.. aga no see on eraldi teema. minu sõit läks pm nii, et stardi ja võrkude vahel, kui läksin üsna ülevaltpoolt ja sihtisin võrkude vahelt läbi sõitma, siis üks vend tagapool ei tahtnud läbi lasta ja peaaegu oleks lohed kokku läinud. st ta tonksaski oma lohega minu oma ja mul muidugi esimene crash kirjas. karjusin seal krt ja tü.. et kas nii kiire siis nüüd, aga kuna vaim oli enivei selline viimase veretilgani, siis ujusin käbe laua juurde tagasi, eemalt aeglasemad startijad suure karjaga peale tulemas, ajasin laua alla, luubiga hoog sisse ja edasi!

tuule suund ja rada oli pm ideaalne twintippidele ja natuke vähem ideaalses suunas foilidele niiet tegelikult olid võimalused üsna võrdsed kõigil, ei olnud nii, et kõik foilid panid udu (ainult madis ja silver rebisid juba stardis eraldi gruppi). teine grupp oli üsna pooleks tt ja foilimehi. mina tundsin sealt ära ainult martti vana 4energia helesinise edgega. kõik teised tundusid võõrad. siis ma arvasin, et kõik need on seal kohalikud foilimehed ja tugevamad tt mehed. (või naised). siis sõitis veel üks purjelaud must mööda ja olime üsna ülevalpool grupist ja natuke taga, siis sõitsin päris pikalt purjelaua kiiluvees, mis oli vähe siledam. oh pekki, endo kustutas praegu paar lõiku ära mul siit. ok ma teen seekord lühemalt: ühesõnaga esimese poi ajaks olid vahed juba niisugused, et väga ei pidanud poi juures rabelema, võtsin rahulikult ja ranna poole tagasi sõitma hakates algas see tüüpiline jälitussõit. vaatasin endale lähima tüübi välja ja hakkasin vaikselt järgi pressima veidi vaatasin tahapoole ka, aga mitte eriti, esiteks foili peal sedasi kihutades vähe ohtlik ja teiseks ma niigi sõitsin võimete piiril niiet milleks… enam ei mäleta, kas ma sain kellegist mööda ka päriselt, sest osadest ma sõitsin mööda (noh me ei sõitnud ühel joonel, osad allpool ja mina üldiselt ülevalpool pigem), aga kuna ma üsna palju crashisin ka, siis lasin jälle kõik võidetud maa käest ära. kukkumistest nüüd ka. ma olen hetkel üsna kindel, et minu mast ja foil (w590) hakkavad kusagil 40kmh juures ventileerima, kui vähegi vajutada. ilmselt kui allatuult sõita sildeas vees, siis seda ei oleks, aga kui vajutada ja foil tekitab lifti, siis tekib ka tiiva kohal alarõhk, mis ilmselt tõmbab liiga veepinna lähedal sõites pinnalt õhku alla ja siis kaob lift, laud vees, hoog kinni ja ise täie kiiruse pealt käraki vette. vb oli hea, et ma ikka päästevesti selga panin? vb oleks pidanud pigem löögivesti panema? sest osad kukkumised jah olid enda vigadest, kui lasin foili otsapidi veest välja tõusta, kuni ma ise midagi seal lainete ja chopi vahel laveerides tasakaaluga tegelesin. nendest ma saan aru. aga kui ma sõidan sedasi, teate küll - hea asend sees, kõik tundub kontrolli all, lained ja chop justkui ei sega. lohe ilusti tõmbab, selline hea tunne ka veel, et nüüd sõidan! ja sõidangi, kuni täiesti lambi hetkel foil sukeldub ja kõmaki. õnneks laud kordagi väga kaugele ei jäänud, sain kiiresti kätte, alla ja edasi. vahel isegi imestasin, et vahe ei läinud oluliselt suuremaks. sain üsna kiiresti järgi.. mm, kas midagi oli veel enne seda põhijuttu? a noh et vahepeal nägin, kuidas pärnu z-foili madrats end mitu korda justkui kokku pakkis ja hakkas alla hõljuma, aga lõpuks sai ikka tuule uuesti sisse ja minema. täitsa juhuslikult õhtul lugesin, et kui madratsiga sõita nö poom üleval, siis ta kipub üle pea lendama ja siis on see hindenburgi oht vms, aga mine tea mis tal oli. ja siis ma vist tundsin ära helerohelise northi lohega martin sporgise, kes üleeelmisel aastal tt klassis marttit ja mind võitis. kusjuures martin või martins? sõitis pm koos ühe tumeroosa pumbatava lohega foilimehega. peaaegu kogu teise ringi ma tegelesin nendele vendadele järgi ja soovitavalt ka mööda saamisega. teine ring oligi umbes, nagu esimene, lihtsalt minu järel oli pikk-pikk vahe, tagant kedagi väga kartma ei pidanud isegi kukkumiste ajal, aga eessõitjatega oli pidevalt (no 4-5 korda vähemalt) see olukord, et hakkan järgi jõudma või jõuan mööda ja siis crash ja pean jälle otsast peale alustama. mul on nii meeles üleeelmise aasta viimane triip, kui kõigil olid jalad täiega läbi ja no lihtsalt ei suutnud enam kellelegi järele jõuda isegi kui vahe oli 100 meetrit. vaatad, et jumala eest ei kukuks ja ei laseks ise kedagi mööda. aga selline tunne, et siin on mu võimete piir ilmselt.. aga seekord nüüd mul ei olnud seda tunnet, jalad olid väsinud ja valusad muidugi foiliga ka, aga kaugeltki mitte nii hullult, rohkem oli häda sellega, et foili juhtida. kukkumised läksid enne lõppu ka aina valusamaks ja valusamaks, aga mul ei olnud sellist tunnet, et ah las lähevad, vaid pressisin viimase meetrini ja pm ma lõpetasin ikkagi enne martinsit, aga too roosa foilimees oli enne mind. ja muidugi kohje peale finishit panin uue käna, mitte, et ma tahtsin seal käna panna, aga lihtsalt ma pressisin lõpuni ja foil ei teadnud, et sõit on läbi, lihtsalt.. pidin ujuma finishi tee pealt oma foili ära tooma. purjelauad siis just lõpetasid.. (kas ma lõpetasin enne purjelaudasid siis? polegi uurinud). nii mis ma siis oleksin saanud paremini teha? või saaksin järgmine kord paremini teha? pm kui saaks selle foiliga jibed ja tackid tehtud kasvõi vee peal, aga kindlalt, siis sellest võiks kasu olla. lisaks mul tegelt oli natuke liiga suur lohe, aga see on alati niisugune tunde küsimus - vahest joppab ja vahest mitte. ei tea ju ka kuidas tuul teises ranna otsas on. niiet siin ma ei tea, kas midagi parandada annab. peamiselt just poide võtmine. kui ma endale race tiiba/masti ei saa kusagilt soodsalt, siis ma pean vist panema mingi spidomeetri poomi külge, et teaks piirkiirust mitte ületada ja rõhuks tippkiiruse asemel stabiilsusele. ma ei näinud mitte ühtegi teist foili crashimas, üks pani küll korra perse maha, aga sõitis edasi. vb aitas tal see, et oli taga-aas ka. mul on esiaasadega võimalus tagajala asendit sättida ette ja taha, aga kui laud puutub vett, siis kauplemisruumi pole. ah ja mul on ikka siga-hea-meel, et ma martinsist enne lõpetasin. see on umbes see hetk, kui hiljem ei mäleta enam seda jalgade valu ja väsimust ja palavust ja janu, mis olid tookord, kui ei saanud kuidagi talle järgi. ja seda võib kahetseda kogu ülejäänud elu, kui just ei tekit täpselt samasugust võimalust veel üks kord, nagu nüüd juhtus. maitea, selle üle ma olen ikka kõige rõõmsam. väga emotsionaalne hetk :) muide, pärast selgus, et kogu see teine grupp olid puha lätlased. pm z-foilsid olid kolmekesi kõige ees, siis lätlased foilidega ja ranno tt-ga ja siis mina. niiet peale ranno ei lõpetanud ükski tt enne mind ega üldse ükski eestlane, kui z-foilse mitte arvestada. marttil läks laua küljes jala-aas lahti, niiet tema jäi ka maha.

kahju jah, et emv foil:r arvestuses olin 4. koht, aga no ega ei olnud ka muud varianti. vb kui pärnakal oleks madrats ära uppunud või katki läinud või ta oleks vihaga selle minema lasknud, siis, aga see poleks olnud enam selline võit, mida mina taga ajan. ainuke lohutus on nüüd see, et kuna see oli emv foil:r etapp ja vb tuleb sel aastal kakumäel või kusagil veel üks eraldi tt:r/foil:r etapp, siis kui selleks ajaks saan paudid selgeks, siis on seal vb võimalus kolmanda koha pärast uuesti võidelda. a ja ei ma ei ole nüüd race usku pööranud. mulle meeldib ikka teha kõike, mis väljakutset pakub ja sunnib mugavustsoonist natuke välja. kasvõi, et teada, kes ja kui hea ma ise tegelikult olen. et ei oleks pärast mingit oleksitamist ja oletamist.

Madise träkk siia võrdluseks: https://www.relive.cc/view/v7O9yGXy5LO