Lohe
- 37.54 km
- 87.7 min
- 25.7 km/h (44.0 km/h)
- 1744 kcal
eelmisel ja üleeelmisel aastal olin pärnu maratoni tt klassis kolmas, seega lootus sel aastal ka sinnakanti pressida oli täiesti õigustatud. aga süda ihkas tegelikult ennast foiliga rohkem proovile panna ehkki minu foil pole absoluutselt race jaoks mõeldud - õhuke lame laud ei andesta hoo pealt kokkupuuteid veega, mast lühike, tiib kitsas. laual stance ka kitsas kõigele lisaks. ja juba oli teada, et madis ja silver osalevad ja eelmine kord pärnus ma nägin ka ühel kohalikul vennal z-foili ja no keegi ei hangi endale sellist relva, kui sõita ei plaani. niiet pm minul polnud foiliga absoluutselt mingit lootust mingit märki rinda sada ja minul on väga vaja igasugu märke rinda, riiulid ka karikatest täitsa tühjad veel :) alguses ma veel uurisin korraldaja-erkki käest kas lohe foilid on plaanis eraldi klassi panna, vastas, et üldarvestus. niiet siis veel purjelauad ka lisaks, üldarvestuses lootused veel väiksemad. nüüd paar päeva enne maratoni tuli välja, et madis ajas ikka välja, et oleks maraton ühtlasi ka tt:r ja foil:r emv arvestuses. mis muidugi lisas motivatsiooni tt:r ehk twintipiga minna. samas kui tehakse foil:r ja keegi ei lähe (4 on vaja emv jaoks), siis rohkem ei tehtagi. on ju dilemma? aga no olgem ausad, sport on tore, aga minu jaoks teisejärguline. medaldid on toredad, aga ma ei taha ka sellist medalit, mis antakse endast nõrgemate nüpeldamise eest samal ajal kui omasuguste või endast tugevamatega jõudu katsuda ei julgeks :) höhö. kui lugedes tundub, et no küll venitab draamat pliiatsist, siis ma ikka päris pikalt ketrasin neid mõtteid peas ja mul on täielik õigus seda siin lühidalt ära mainida :D üks päev enne maratoni käisin sõitmas ka pärnus. jürka oli ka sõitmas purjelauga ja ma tean, et ta on väga tugev sõitja. üritasin sappa haakida merel, aga kimas eest ära. lisaks hüppas punti üks foil, no see pärnu z-foili kutt ja sõitsid koos eest ära. mul oli siis juba selline tunne, mis nendel lammastel, kes näevad enda ees karjakaaslaste lõppu. mitte just hirm, aga väike attitude adjustment ja reality check. hea meel, et see oli päev varem ära ja olin mentaalselt ja tegelikult ka füüsiliselt päris heas vormis maratoni jaoks. ma jätan selle osa vahele, kuidas laulakakandi surfi chatis kutid uurisid maratoni kohta ja käis neile hädapäraste soovituste jagamine ja pm kohale meelitamine, aga nemad vist arvasid ka, et on üsna kõvad tegijad eesti tasemel ja tahtsid seda tõestada niiet.. aga no see on eraldi teema. minu sõit läks pm nii, et stardi ja võrkude vahel, kui läksin üsna ülevaltpoolt ja sihtisin võrkude vahelt läbi sõitma, siis üks vend tagapool ei tahtnud läbi lasta ja peaaegu oleks lohed kokku läinud. st ta tonksaski oma lohega minu oma ja mul muidugi esimene crash kirjas. karjusin seal krt ja tü.. et kas nii kiire siis nüüd, aga kuna vaim oli enivei selline viimase veretilgani, siis ujusin käbe laua juurde tagasi, eemalt aeglasemad startijad suure karjaga peale tulemas, ajasin laua alla, luubiga hoog sisse ja edasi!
