õhtuti maal
kodila vahel oli täna õhtul väga vaikne. ainult kriuks (lesomägi tarmo) ja üks tsikk rulluisutasid.
üks suvaline vennike passis võsavahelisel teel. möödudes ütlesin isegi tere, väike maakoht ju ikkagi. teretas ja kostis, et tema uurib just seda nimelt, kas laulab päris ööbik või musträstas ahvib teda. ja lõpuks leidsime endale koera, kes ei haukunud vaid hakkas lihtsalt satelliidina kaasa jalutama. kuni õuevärava tema ees kinni panime ja hüva nõu – mingu ta ka koju, andsime. üks põõsas krabises kahtlaselt, seal põõsas müttasid kaks siili. nohistasid seal ninapidi koos.
