2020 rewind
aasta alguses sai laulasmaa onnikese majaosa karp enam-vähem valmis: huvitav liivaterakattega epopõrand, seinad ja laed viimistletud ja köögimööbel koos tehnikaga kokku pandud. muidugi ka saun ja dush. ventilatsioon ka. trepp sai valmis hiljem ja suve teises pooles paigaldati soojuspump.
maja ümber sai ka labida ja rehaga tuuseldatud ning muru juurde külvatud. sissesõidu tee jäi endiselt nö pinnasekattega ehk murumullaseks, täienduseks vaid krundilt leitud kivikesed auto rataste aluse mõningaseks tugevdamiseks. vihmasel perioodil on see tee paras mudarada, aga kuna ehitajad suurte autodega enam ei käinud, siis kannatas ära.
külas läks eelmise aasta lõpus käima vee- ja kanalisatsiooni trasside ehitus ja põhimõtteliselt kestab see siiamaani. õnneks meie tänavas väga mitte, küla peatee peal peab aga senini iga kord vaatama, kustkaudu välja sõita, et ei peaks koppade ja veoautodega teed jagama. selle trassi taga ootab ka krundil sissesõidutee, kuna liitumine tuleb tee alla ja seda ei saa enne teha, kui trass valmis. siis pole mõtet ka teed ju teha, et see varsti jälle üles kaevata. vähemalt seni on nii, näis, kaua kannatab.
krundil toimetamine jõudis lõpuks ikkagi ka kuuri tühjaks vedamise ja mahalammutamiseni. see oli kole ja ebavajalik. lammutamise ajal naabrid küsisid, et no miks te lammutate, kas tahate sinna midagi muud asemele teha? jah, muidugi, selle koha peal saab hoida karavani või jahti või mida soovid. nalja viluks uurisin purjekate hindasid, tuli välja, et 5-10k eest juba midagi saab ja noh siis läks see trall lahti. küsisin janekilt, tema ütles, et päevakoer seisab niisama, sõitke sellega. no ja siis sõitsimegi ja õppisime nii purjetamist, kui ka jahiga seotud muid töid, sadamatega seotud teemasid jne. suve lõpuks oli selge, et tahaks päris enda jahti, mis oleks vähe suurem ja kannataks sees suvitada eesti eri sadamates ja ankrukohtades. müüsin maha oma ahelrahad, sain natuke juurde sukeldumispoe sulgemisest ja sensorite tootmisest ning seda jagus täpselt nii palju, et septembris toodi lõuna rootsist üks 30 jalane purjekas ära. kokku läks jaht koos ko*na ajal toomisega maksma ca 6,5k ja võttis aega ligi 10 päeva. sügisel ju ilmad hullud. oli üsna närviline ootamine, peab ütlema. aga nüüd on jaht hoovi tõstetud, aga siiski mitte vana kuuri aseme peal, vaid tänava ääres üle kõrge heki. lihtsalt see on praktilisem koht, kuna suur platvormiga kraana-auto aeda ei mahuks hästi.
lisaks päevakoera ja foxiga purjetamisele käisime kakumäel zuxusailingus ka väiksel purjetamiskursusel, mis oli väga tore kogemus ja elamus. ühel päeval vaikne tuul, hea rahulik sättida ja mõtelda. teisel korral läks lõpuks maruks kätte, aga saime hakkama. kolmandal korral oli lõpuks selline ideaalne purjetamistuul, niiet saime kõike. soovitaks kõigile, kellel vähegi huvi.
kui jaht ära ostetud sai, siis tekkis vajadus ka mere raadioside kursuse ja paberite järele. õnneks toimus see ajal, kui oli juba aega rohkem ja viiruse uus laine polnud veel eestit tabanud. üsna pingeline õppimine, aga jällegi väga mõnus kogemus. kevadel tuleb kindlasti kõik üle korrata, raadio osta ja hakata seda kasvõi harjutamise mõttes sadama ja raadio tallinna peal testima.
viirusest nii palju, et kui kevadel see eriolukord välja kuulutati, siis oli ikka kerge ärevus sees küll. vanemate juurde enam minna väga ei julgenud, eriti mitte tuppa. kui oli väga vaja aidata seal, siis olime kõik maskidega ja pidine enne läbi mõtlema kuidas ja mida teha, et kontakt oleks minimaalne. kindad ka käes jne. niiet kuigi mina olen vist kõige vähemsotsiaalsem inimene isegi eestlase kohta, siis natuke tunnen sellest võimalusest puudust küll. aga paar positiivset asja on ikkagi ka. e-kaubandus on eestis saanud sellise hoo sisse, et normaaloludes oleks sama tulemus vb viie aastaga tulnud. eriti siis, kui poed kinni pandi (va toidu- ja ehituspoed), siis osad poed müüsid asju facebooki chati kaudu, kui neil endal e-kauplust veel polnud. ainuke vana dinosaurus, kes siiamaani pole midagi teinud, on espak. pakiautomaate ja firmasid, kes neisse saadavad, toidu kojutellimine jne, see on kõik praegu väga mugav ja kiire. enamasti ka väga soodne.
minu lähikonnas pole keegi veel üles tunnistanud, et ta positiivne oleks, kuigi ega ei tea, vb oleme juba kõik läbi põdenud märkamatult. seoses maskide kandmise, vahemaa hoidmise ja käte pesemisega on vähemalt minul sel aastal tervis väga hea olnud. paar pisikest paari-päeva nohu vist on olnud, aga sellist tavalist kaks nädalat terve ja kaks haige jne teemat pole olnud.
kärt kasvab ka hirmsa hooga. tema õnneks pandi koolid kinni esimese asjana kevadel ja nüüd on jälle kinni. temast oleks palju rääkida, aga ta on juba nii suur, et ma vist peaksin talt enne luba küsima, kui siia midagi kirjutan.
lohetamise osas oli tempo natuke rahulikum, kui eelmisel aastal peamiselt selle tõttu, et rahulikuma tuulega oli purjetamine isegi parem alternatiiv. kui tegemist üldiselt rohkem, siis iga võimalust enam ära kasutama ei pea. aga ikkagi käisin üsna palju, va novembris vist. twin-tip lauga sõitsin kindlasti alla 10 korra. ühe või kaks korda koos kärdiga. see oli tore. tugevama tuulega (keskmine üle 10ms) foiliga mingit väga suurt mõnu sõita pole. kuigi eks ma sõidan vahest ikka. käisin pärnu maratonil ja varsti peale seda lahtistel emv lohe race võistlusel. maratonil oli foilide tase väga kõva. eesti ja läti tipud kohal. üks twin-tip lõpetas kaugel enne mind, teine vahetult peale mind ja siis oli pikk vahe. races olin open klassis kolmas, aga see polnud emv arvestuses niiet ühtegi emv medalit sel aastal ei saanud. foiliga võistlustele minemine oli tegelikult raske otsus, sest arengu nimel pidin edetabelis natuke tagasi astuma ehk minu twin-tip race ja maratoni tase on ikkagi parem kui foiliga. samas ma olen mega rahul, et ikka uue väljakutse vastu võtsin ja läksin, mis siis, et peale maratoni olid mõlemad kannid täiesti sinised mitu-mitu nädalat. kukkumistest.
kokkuvõtteks jäin aastaga väga rahule. isiklikus elus oli suuri muutusi, aga elu läheb edasi. ikka paremuse poole.
kohe aasta alguses peaksid ehitajad tagasi tulema, paigaldama vannitoa mööbli ja signa, mõni asi veel nipet-näpet, mida ei tihanud ise tegema hakata.
kevadel tahaks jahi põhja korda teha, vallid uued osta välja mõelda, kas jätta diisel peale või vahetada elektrimootiri ning akude vastu. küsimus pole niiväga selles, kas diisel või elekter, vaid selles, kas kasutada seda raha maja teise poole renoveerimise peale hoopis.
ahjaa, endomondo, kus mu igapäevased surfi jms liikumise blogid ja pildid olid, pannakse kinni. sealt on kõik materjal alla laaditud, aga täies mahus hetkel kusagile üles panna ei saa. tegin väikse uuringu, mida teised (foilitajad peamiselt) kasutavad ja kolisin üle stravasse. võimalused on pm samad või isegi paremad. rahvast seal ka päris palju. sotsiaalse distantseerumise ajastul on see netisotsiaalsus isegi tähtsam, kui seni.
