raven III
pärast oma nullkangast 9-torulisega ca 90 hüpet järjest tegemist on praegu üsna huvitav kogeda natuke teistsugust varju. lubage tutvustada, vaatluse all on raven III, 7 toru, ca 230 ruutjalga f111-laadset kangast.
kui duke omale selle varju tellis, siis külvasime temasse 7-toruliste vastu nii palju umbusku kui suutsime, sest seni nähtud 7-torulised on kõik need parafoilid ja selle jäljendused, ühesõnaga hästi paksud ja kohmakad täpsushüppevarjud.
raven III meenutab oma väljanägemise poolest pigem spectret kui parafoili. oma sellega tehtud 5-6 hüppe jooksul on see vari alati väga ilusasti avanenud, rahulikult ja üsna otse. kui mu oma sabre avaneb ca 175 meetrit, siis ravenil kulub ca 200 meetrit. andmed pro-trackilt.
juhttropid on poolpidurisse pandud ca poolemeetrise lõtkuga. selle varju suutsin ma kohe esimesel katsel varisema pidurdada. sabre jaoks jäid mul käed lühikeseks. pöörab muidugi üsna uimaselt ja manööverdamiseks tuleb juhttroppe ikka mehiselt liigutada. kõrgel spiraalitades saab ikka end nägupidi maa poole, ehkki hoog ei ole teab mis suur.
kõige naljakam on temaga maa lähedal, kus erinevad sõidurežiimid visuaalse reference olemasolu tõttu täit selgust pakuvad. isegi mõningases piduris, näiteks hoiad üht poolt poolpiduris, et end sobival kursil hoida, mõjutab varju kiirust tublisti, lased selle poolpiduri lahti ja vari sukeldub tuntavalt, kiirust samas eriti juurde ei tule.
fleerimisega on sel varjul, nagu teistelgi minu hüpatud suurtel kuplitel, üsna kesised lood. sina pead lihtsalt õigel ajal sujuvalt pidurdama ja ega muud teha polegi. pole muidugi katsetanud ka, kuidas oleks natuke kõrgemal läbi pidurdada või natuke hiljaks jääda. tugevama tuulega õnnestus selle varjuga maanduda umbes olematu maakiirusega, pidurdada polnud vaja, maha astusin kahe jalaga korraga, umbes nagu tooli pealt maha hüpanud. suure tuulega maandudes pidurdades oleks ta mind kindlasti selili vedanud, niiet pidurdamisest tekkivat tõstejõudu kasutada ei saa. aga parem ikka natuke mütsakam mahaastumine kui mõned meetrid selili rohus lohisemist.
kahju, et pole veel saanud kahte ühesuguse suurusega ja samast materjalist 9 ja 7 toruga varju võrrelda, et täpsemalt jälile saada, mis siis ikkagi teistmoodi on. praeguse kogemusega tundub, et 9-toruline on stabiilsem, samas ikkagi juhtimise suhtes tundlikum. 7-toruline jällegi avaneb kindlamalt.
kui õnnestub sellelaadseid kogemusi juurde hankida, tuleb seda hinnangut muidugi korrigeerida. praegu aga – 7-toruline f111 ei tähenda ainult parafoile ja varuvarje, vaid ka täiesti rahulikult hüpatavaid põhivarje.
update@15.05.05
kõikse suurem on vahe ikka maandumisel, 7-torulist vastutuult hoida on näiteks keeruline. või on sel aastal tõesti tuuled igal pool nii imelikud. see-eest on hoolimata maandumise suunast üsna lihtne end lõhkumata maha saada, ei pea seda juurdevõtusammudega vms jenkaga tantsima.
