tumedad jõud
sel nädalal möllasid minus üsna tumedad jõud. hästi mitu korda oli tahtmine midagi kurja öelda kellelegi. võibolla just tänu tähesõdade õpetusele olen püüdnud selliseid pahameelepuhanguid oma kontrolli all hoida. mitte neid maha suruda, aga lihtsalt järele mõelda, kas kellegi persse saatmine või lolliks sõimamine midagi paremaks muudab. eriti jama on see, et peale mustade jõududega mässamist võib tekkida korraks kerge eufooria maailmaparandamisest ja mulje, et tunne läks paremaks. tegelt ei lähe kottigi paremaks, hoopis häbi on pärast, et nii madalale on langetud. esimest tähesõdade filmi nägin peaaegu 10 aastat tagasi, kuid hoolimata püüdlustest pole sisemist tasakaalu siiani leida õnnestunud. võitlus puhaste ja tumedate jõudude vahel käib edasi. loodetavasti on seis tasavägine.
