õlitööd
eile parandasin autot. õliradikat kinni hoidvast neljast kummipuksist olid 3 katki kulunud ja kinni hoidis vaid üks. kombineerisin natuke teistsugustest puksidest, mida poest võtta oli, uued. kasutasin akudrelli, kuuest puuri ja oma suurepärast võtmekomplekti.
õlifiltri vahetasin ka ise ära, ca 30 krooni maksva vidinaga sai vana lahti keerata. uue kruttisin niisama külge.
veeradika nurgast mingi kinnituskronsteini pesast ajab ka natuke vett välja vahel, veekindel liim selle lappimiseks on juba olemas, ükspäev panen külge.
see auto, 84 aasta golf-2 sai ostetud kiiresti ja soodsalt üheks aastaks. noh et kui aasta vastu peab siis on end igati välja teeninud ja võib värskema võtta. aga ta kestab sindrinahk, juba 3 või 4 aastat. jupid on sigaodavad ja tehnoloogia on piisavalt lihtne, et enamuste töödega oma jõududega või mõne sõbramehe abiga hakkama saada. ainult pritsungisüsteem on selline, mida ise ei tahaks käppida. või siiski, kõrgsurvepump on ka kunagi ise vahetatud.
tean, et ükspäev tuleb see ruun siiski pensionile lasta ja hankida mingi tiba moodsam sõiduriist. hakkan neist aegadest, mil ise õlitöid teha andis, tõsiselt puudust tundma.
kunagi oli mul ka selline jalgratas – turist. vahetasin tal ise laagreid, pedaale, isegi kodaraid. sel kevadel aga viisin oma treki alt tiba kõverdunud tagaratta veloplussi, kus see 50 krooni eest sirgeks aeti.
10 aasta pärast peab läbi ajama vaid tehishobidega, tehnoloogia on niivõrd keerukas ja arenenud, et ise ei saa mitte midagi tehtud. istud keset oma tehnikat ja arvad et oled õnnelik…
