banaan on suur, aga banaani koor on veel suurem?!
eelugu on järgmine – nimelt üks lugu teadlasest, kes LSD-d proovis. alati kui aine võimust võttis, hakkasid kõik asjad, ka kõige keerulisemad ja raskemad probleemid tunduma selgete ja lihtsatena ning vastused olid sealsamas. ainus jama, kui pea selgeks sai, olid pühitud ka vastused koos küsimustega. otsustas siis ühel korral kirja panna. hommikul loeb – “banaan on suur, aga banaani koor on veel suurem!”.
see pole isegi naljakas, kuid tõetera seal peitub. vähemalt hetkel, mil olen tibake alkoholi tarvitanud, tundub nii. ja see ongi minu eksperiment, et näha, kas hommikul selge peaga on üllatus elu suure tõe kohta sama kasutu kui teadmus banaanidest.
vaatasin just üht netist virutatud “romantiline koguperedraama” žanri kuuluvat filmi nimega “a lot like love”. tegelt polnud seal armastusest midagi, rohkem sellest, et noor mees, käed-jalad terved, on mingil põhjusel (ühiskondlik surve?) otsustanud alustada oma “elu” paikaseadmist edukast bisnisist, mis rikkaks teeb, majast, autost ja noh siis tulevad ka ilusad naised kui iseenesest. määratu lause, aga point peabki ühte lausesse mahtuma?!
nojah, kogu see vinge bisnisiplaan saab teostatud, aga läheb lõpuks ikkagi pekki ja kogu see jura näib hiljem tähtsusetu, olulilisele kohale asetuvad need a-tähega asjad.
ja nii vist ongi. ei teagi kas saab teisiti. ikka kõigepealt on unistus suurest rahast ja asjadest, matad parimad aastad elust neisse, siis saad aru et see on paras jama ning keskendud sellele, mis tegelikult meeldib. kui just midagi vahele ei tule…
