morsad
me oleme nüüd parajad morsad.
viimased veeskäigud on olnud natuke teistsugused. tulevad tüübid kokku, kama kokku ja vette. uimerdamist on vähem ja kasulikke nippe ja trikke ehk teatud vilumust on tekkinud.
kogemuse, enesekindluse ja ülbusega on aga tulnud ka natuke hajameelsust ja tähelepanematust – njah, loodus hoiab asjad tasakaalus.
kui kuiva ülikonna õmblused ühest kohast üle teibiti, et sealt enam vett sisse ei tuleks, siis järgmisel sukeldumisel olin kinnastega kuidagi hooletu ning tasuks märgade käte ning käsivartega sukeldumine. aga imelikul kombel siiski all külm ei hakanudki. ebamugav ja harjumatu ainult.
järgmisel korral olid ka kindad natuke kindlamalt kinnitatud, igati seo ja kuiv – see-eest ununes aga kompuuter autosse. alla minek kuidagi naljakas selleta, aga sai ilusti hakkama.
aga morsatunne tekib hoopis sellest, kuidas peale sukeldumist tuleb nentida, et mingid pisikesed ebamugavused ja isegi üsna karm ilm ei suuda elamust rikkuda. lisaks veel meeldivad üllatused tehnoloogiavallast ning minumeelest küll väga jõudsad edusammud allveeorienteerumise- ja topograafia osas. tasahilju loodan, et noist viimastest ühel päeval loo põhisüüdlane ise paar rida kuskile kirja paneb.
