kas kuuled?
– mida kuuled?
– midagi.
– ma ka, aga vahepeal sadas vihma plekkatusele.
– n2!
käisime pakri panga peal sukeldumas. või noh, all ikka. vanad sukeldujad juba, enam ei ajanud kiirustades kama selga ja jooksuga vette, kus siis keel kolaki vesti peale kukub lõõtsutamisest. ikka tasa ja targu ja väikseid pause tehes. madalas vees jalutades ka läbi kõrgema laine enam ei kõndinud vaid sai kahe jalaga maas seistes oodata, kuni laine mööda läheb. aga kompuuter jäi muidigi ikkagi koju.
vesi oli alguses suht sogane, tuli minna kontaktis. ja üsna pikalt, kuni kusagil 5-6 m peal hakkas selginema ja lõpuks alates 9 m läks üsna järsku täitsa selgeks. kohe täitsa. vesi oli läbipaistev. 10-15 m oli seda nähtavust kindlasti. niiet seekord oli termokiilu asemel nähtavuskiil. võisid tõsta pea udusse, kus ei näinud enam suurt midagi, üks meeter allpool on aga kõik jälle selge.
need veealused pangad on ikka ühed huvitavad asjad. seekord just mõtlesin, et mispoolest nad siis maapealsetest erinevad. ilmselt põhiline vahe on see, et maa peal kasvavad igal pool taimed, kuid all on taimi vähem ja näed puhast kivimit laiumas koos kõigi kihtide ja murdudega.
üldiselt on vee all üsna vaikne, kui just parasjagu ei hinga. vahepeal on kuulda, kuidas paarimehe regu esimesest astmest õhk vuhinal voolikutesse voolab. aga selleks peab ekstra kuulatama, sest pidevalt hingates matab mulinate kolin sellised pisemad helid. kuulatamisega juhtus seekord üks imelik asi. kuulen justkui pladiseks midagi. nagu vihma sajab plekkatusele või aknaplekile. tekkis kerge ärevus, kas nüüd siis läksin lõpuks päris lolliks? igaks juhuks uurisin paarimehelt ka, kas see midagi kuuleb. kirjutamise ajal jäi aga heli kuidagi vaiksemaks. paarimees vaatab lolli näoga, kirjutab vastu, et ei kuule midagi, arvab et mul on n2 peas, lämmastikunarkoos või nii. see pidi muidugi nali olema, aga ei tundunud hetkel sugugi naljakas. oma telefoninumbrit mäletasin laksust. ujusime edasi. ja jälle läks heli tugevaks. no nüüd kuulis seda ka paarimees, kes joonistas näpuga trapetsi. laevamürin. need laevad sõidavad sealt lahest läbi mingi 3-4 km kaugselt minuarsut, aga juu siis tõesti levib heli vee all nii hästi.
lestasid ja muid kalu seekord näha polnud, ainult mingeid unesegaseid meriklike, kes näevad välja nagu poolläbipaistvad suured prussakad vms. väga uimaselt liigutasid jalgu ja kui lahti lasta, siis ei ujunud. isegi end õiget pidi keerata ei suvatsenud. täitsa mõttetud tüübid.
