peksupäev
tegelt mulle sombune ilm meeldib – õhk on niiske ja värske…
aga selle värskuseloori taha peidavad end igasuguse nõmedused ja ohud.
sõidad linnas õhtul rahulikult autoga, ei ületa kiirust, klaas on puhas, ei näpi telefoni ja noh üldse, eeskujulik autojuht vahelduseks. ja siis äkki märkad, et ülekäiguraja peal on meisterlikult tumehalli ühtlasesse tooni maskeerunud vanamutt, muidugi ei mingit helkurit ega heledamat laiku – veatu kamuflaaž. ta on juba poolel teel, pidurdada enam ei jõua. huhh, jutt käib üle selja, jalg lendab pidurile, siis hakkab suust roppusi tulema ja jalg vajutab gaasi, enne korraks mõtled veel, kas läheks välja ja lööks vanamuti lihtsalt maha, kui ta juba kord surema otsustas hakata…
vähemalt vanamuti õigustus oli osaline tänavavalgustus ja ülekäigutee. kuid sõpruse puiesteel juhtus umbes sama asi, ainult et inimene oli umbes kahe rea vahepeal. muidugi taas ei mingit helkurit. seisab seal, näeb autosid ja arvab ma ei tea mida. aga kui mina olekin tahtnud rida vahetada, siis…
kui linn jaksab igale pensionärile 500 krooni visata, äkki leiab võimaluse ka kõigile tasuta helkuri kinkida?
kuigi ma ei usu sellesse – kes ikka ei näe vajadust, see jätab helkuri koju, isegi kui tal see olemas on. sellistele ei aita muu, kui lihtsalt korralikult peksa anda. seaduse järgi peaks nad ju trahvi saama? või mis toimub? ilge isu on väikest omakohut teha igatahes…
