teateid tegelikkusest
kaks näiteringi tegelast läksidki täna owd-2 tundi kaasa, et seal natuke harjutada ja lihvida oma värki.
owd grupp oli päris suur niiet kantseldasid neid kaks instruktorit. meid natuke hoiatati ka, et kui maski ära võtmise teemaga mõnel õpilasel ei taha hästi sujuda, siis võibolla antakse meile kummalegi üks tsikk natukeseks. dm roll sellises olukorras ongi assisteerida ja jälgida õpilast, kes mingit skilli harjutab. dm ei õpeta ega näita midagi uut, ei võta harjutust vastu jms. kui talle tundub, et see harjutus on nüüd oo-kaa, siis annab instruktorile järje üle tagasi.
astus siis rahvas vette ja hakkaski show peale. mina tõesti ei uskunud, et nihuke asi tegelikult olemas on. astub eksole vette, korra käib vee all ära, siis kerkib pinnale ja kohe visatakse regu suust ära, vehitakse kätega ja haaratakse kuskilt kinni. enamusel rahval muidugi oli kõik korras, aga paar tegelast, kes unustasid vesti õhku lasta enne vette kargamist, läks natuke kiireks see olukord seal.
nii saingi omale ühe hoolealuse, kes alul arvas, et tal on raskust liiga palju ja vajub kolksti põhja, pärast panime ikkagi ükshaaval tina tagasi ja lisaks algsele kogusele veel paar kilo juurde. üks asi, mis ajas ilgelt segadusse inimest, näis olevat kehv tasakaal. kui tina on liiga selja taga, siis vees püsti seistes ja laskudes kipub vajuma selili. hästi abitu tunne ja paneb rapsima ja jalgadega siputama. inflaatorit hoitakse siis tõesti kramplikult käes ja silmad on tõesti suured. aga inimesele meeldib vesi ja ta tahab sinna saada ning on nõus kannatama ja selle nimel tööd tegema. egas muud kui vajadusel pinnale asju konfima ja uuele katsele.
saime ikkagi kuidagi vee alla ja lõpuks hakkas ka kiikumine välja tulema. oli selgelt tunda, miks on vaja seda näiteringi. ikka sa pead näpu püsti tõstma, tooma esiplaanile, et poleks kahtlustki, et ta vaatab ainult seda sõrme ja jälgib, mis sellega edasi saama hakkab. vahepeal sai muidugi nihukest nalja kah, et mul viidi lestad minema. väike logistiline apsakas ja üks paar oli vähem võetud.
ei saa tõesti välistada, et õppisin täna juurde vähemalt sama palju, kui owd õpilased. väga üüratu tundub samm selle vahel, kas mässad ainult iseenda ja sama kogenud buddyga või siis päris algajaga. tõenäoliselt olen ma muidugi heade buddydega ka jube ära hellitatud. pole neil kunagi probleeme ega mingit paanikat. suuri silmi mina põlnd enne näind vee all.
pean üritama mitte ära unustada, et teistele vee all ilma sõnadeta asju seletada tuleb väga rahulikult, lakooniliselt ja konkreetselt. ning mitte norida pisidetailide kallal ja, kõlab küll natuke imelikult aga, mitte olla liiga nõudlik. inimene on ikka palju rõõmsam ja optimistlikum, kui saab pisikeste edusammude eest kiita mitte ei poriseta, et no kurat sa ikka ei oska sittagi ja mine õpi parem heegeldama.
