eluhea
justkui oli sihuke aeg, kui tundus ikka, et kuskil on kellelgi/kõigil ilgelt põnev, aga mina olen mujal, sest polnud seda, mida oli vaja seal olemiseks. aga nüüd on see olemas ja see pole raha. samuti pole pidanud heaolulatti madalamale laskma vaid tase on hoopis teisest dimensioonist, kui olin arvanud.
ega pikemat juttu ei tulegi, lihtsalt tundsin vajadust maha märkida, et elu on hea ja virisemiseks pole põhjust.
