jalad maast lahti
juba nii nädal tahagasi hakkasid päkad sügelema ja lugedes slk listis seal ikka aegajalt toimuvat mürglilõime tuli äkki hüppeisu peale. otsisin varju üles, see oli vahepeal väga heades kätes olnud, sest nägi välja täpselt samasugune, nagu enne. hüpperaamat ka igaks juhuks kaasa ja nurmsisse.
algatuseks natuke suuri silmi, et kesse kutt on ja kas tõesti hüppama, siis paar-kolm tundi ilma ootamist – nigu vanasti.
mingit erilist ärevust ega hirmu polnudki, lihtsalt üsna konservatiivne plaan – kukkuda niisama ja teha tiba kõrgemal lahti ning segamatult maanduda.
täitsa naljakas tunne oli välja hüpata, õigemini peale väljahüpet, sest hüpe ise tuli kuidagi lihasmälust ilma eriti mõtlemata. vaatasin siis lennukit seal ja suunurgad vajusid üles. vabalangemise tunne oli küll üsna meelest ära läinud. sukeldumisel on ka kaaluta oleks ja hõljumine ja keha tasakaal, aga pole tuult ja asjad toimivad tsimarukese teistmoodi. liigutasin siis natsa käsa ja jalgu ja kiikasin altimeetrit ja ahmisin seda kehale mõjuvat tuult endasse kogu raha eest.
vari läks ilusti lahti, mingit üllatust polnud, ehkki oli eelmise hüppaja pakitud. lendas ilusti, kedagi lähedal polnud, lennuväli otse all – mis sa hing veel oskad tahta. otsisin üles selle ühe, kes peale mind pidi välja tulema ja veel kõrgemal avama, tal tiba kiirem vari, aga selleks ajaks oli ta end juba üsna minu levelile keerutanud, sõitsin tiba poolpiduris ringi, sättisin end maandumiskujundi stardi poole tiksuma. tuult eriti polnud, sõida kus suunas tahad kiirus umbes sama, väga mugav.
viimase suht laia kaarega ja kõrge 90 kraadi pöörde tegin vabaotsaga ja finaalis lasin vabaotstes rippudes ja nendega juhtides end üsna pakkimisplatsi juurde maanduma. natuke sitasti läks, et tuli metsatuka ja raja serva pargitud lennuki vahele end rihtida, aga ruumi oli maa ja ilm ja ega muud varianti siis enam polnud ka. hirmus hea hoo sain ja täitsa mõnusa fleeri. seekord sain tibake joosta ka, sest hoog ei saanud päris samal hetkel otsa kui jalad maha ulatama hakkasid. kahjuks kukkus vari maha mitte pakkimismatile vaid selle lähedusse üles rivistatud järgmise tõusu rahva pähe. need hüppasid eest ja kummardasid alla et pihta ei saaks, aga ega nad kõik hästi ei pääsend.
