see pole see, mida sa näed
kõvad diipdaiverid läksid siis bunsgbergi peale kahte järjestikust sukeldumist tegema, aga hästi see neil ei kulgenud, vähemalt lõppes hästi.
lühidalt kokku võttes tegime ilget sitta kokku, mina unustasin alguses maha kapuutsi, siis tõnno oma kindad, ja enne seda selgus veel, et naissaare ümbruses traalitakse miine. vette sulpsates kaotas tõnno veel oma maski koos tutika maskilambiga. alla minnes unustas kuiva volla kinnitada ja midagi pusisime seal veel, aga sissejuhatuseks sellest aitab.
vraki läheduses hulpis pinnal veel üks poi, üritasin seda enne ankrusse jäämist tirida, aga ei saanud hästi aru, kas ta ikka on kinni kusagil või ei ole, igatahes me seda väga ei usaldanud, viskasime oma ankru ja sidusime viie peale oma ballooni koos regudega.
allaminekul rohkem nalja ei saanud, kui see kõrvale jätta, et ankur polnud vrakil. natuke otsisime, aga ei leidnud peale torude suurt midagi ja tagasi pöördudes ei leidnud enam ankrutki. hakkasime üles tagasi tulema. siis läks asi tiba segaseks, mingi hetk me neljakesi justkui tõusime ja ma nägin kõiki teisi ka, tasapisi hakkas aga kogu see way kuidagi pöörlema, aga mitte üksteise suhtes vaid kuidagi imelikumalt. nagu me kõik pöörlesime vees ümber mingi kesktelje nii, et üksteise suhtes olime paigal. kes on pöörlevas kujundhüppes lennanud, see teab täpselt. inimesed on sinu suhtes paigal, aga näed, et silmapiir ja maapind all pöörleb. selline tunne oligi, ainult et kuidas saime meie sedasi vees pöörelda, see on ju võimatu, ütleb aju, aga silm ütleb, et näe pöörleb ju. ühesõnaga miski mul jukerdas seal laenatud kapuutsi all. aga ujuvust ja värki oskasin kontrollida. siis jäi üks mees natuke alla ja instruktor, kellega mina paaris olin, tegi paarides vahetuse ja läks ise allajääja juurde. noh, tulime siis aga ülespoole. siis vaatan, et hoo, ankruköis meie pea kohal, väga timm. vaatan siis, kuidas uus paariline köit mööda end ülespoole veab, kuidagi kiiresti tõmbab, aga sügavus justkui hoopis kasvab, no mida kurat? olime kuidagi sattunud hoopis selle poi köie peale ja tõmbasime poid alla. edasi tekkis väike segadus ujuvusega ja siis kippus arturil raskusvöö üle puusade libisema, aga seda ma sain aru alles siis, kui ta oma lambi oli mulle ulatanud. sebib ja sebib ja siis võtab raskusvöö üle jalgade ja lestade lihtsalt ära ja viskab õlale, üsna kummaline vaatepilt. samal ajal üritab köiest hoida, mis millegipärast ei anna erilist tuge. igatahes asi kontrolli alt välja päris ei läinud, jõudsime ohutuspeatuse kõrgusele ja üritasime seal püsida. aga kui raskusvöö ikka õlal on, siis jalad hästi allapoole ei püsi ning kippusid minema ülespoole. proovisin korra teda ka õiget pidi keerata, aga see asi läks kuidagi liiga keeruliseks kätte ja artur otsustas üles minna. mul kompuuter näitas soovitusliku asemel kohustuslikku dekopeatust, sest ilmselt olin korra tõusukiirust ületanud ja ei hakanud sellega rohkem riskima ning passisin nõutud 4 minutit veel seal poi nööri peal lõpuni.
kõik õnnelikult paadis. mina ikka oma pöörleva kujundi mõju all. vahetasime balloone ja sõime, enne teist allaminekut tõstsime ankru välja ja sidusime end selle poi külge. vaatasin siis neid sõlmesid, millega balloon meile parda külge oli seotud ja küsin veel, et no mis sõlm see veel selline on ja saan vastuseks, et see pole see, mida sa näed… see oli vähemalt sama loogiline, kui all pöörlemine, seega sobis vastuseks küll.
teine sukeldumine oli igavam, siis läks kõik nii nagu pidi. poi oli korralikult vraki peal kinni, jõudsime alla ja ujusime tekil ringi, kuni dekovaba aeg otsa hakkas saama ning tulime vaikselt ülespoole. viimane huvitav seik oli see, kui ivar midagi sõrmedega vehkima hakkas. kas see pidi mingi liitmise või lahutamise harjutus olema, sellest ma seal aru ei saanudki, ilmselt aju oli ikka üsna aeglane siiski. pinnal oskaks üsna kiiresti järeldada, mida tähendab 8 sõrme ja plaadi skrätsimise liigutus kokku – deep stop 8 minutit või 18 meetri peal. aga no see selleks.
viie meetri peal hulpis meil balloon, kust pidime vähemalt minuti hingama, kraan keerati lahti ja proovisin siis kah. ühe käega pidi korralikult balloonist kinni hoidma, sest see ikka loksus üsna korralikult.
pinnale jõudes teatati, et keegi admiral pitka sõidab meist kümne minuti pärast üle, niiet tuleb vaikselt liikuma hakata – mida iganes!
