äntune öösukeldumine
seda, et äntus nii palju kalu elab, poleks osanud eales arvata. hea kui ma seal seni valgel ajal 1 kala näinud olin. nüüd ujusime ringi ja iga meetri peale oli vähemalt üks kala – ahvenad, mingid ahvenamõõtu aga ilma tumedate vöötideta kalad, keda me särgedeks kutsusime ja siis muidugi haugid. hauge oli vähe, 3-4 vast nägime.
seal kalakonservis läks meil igasugune orienteerumine nii käest ära kui minna sai, joodiku kombel komberdasime kalu imestades järve ühest servast teise ega tahtnud kuidagi allikakraatriteni jõuda. aga need kraatrid polnudki öösel midagi niiväga põnevat. üks tobe konn ujus seal ainult, tahtis ujuda läbi seina.
siis kui külma valgusega hullasime ja lambid ära kustutasime, siis tuli taas vana-hea kosmose tunne peale. ümberringi tähed ja põhjakontuurid jne. üks tarkusetera on selline, et peale aktiveerimist ei maksa kohe lahti lõigata neid torusid, sest reaktsiooni käigus ilmselt muutub vedelik soojaks ja jahedas vees lidub soe vesi kohe pinnale ära. muidugi üsna huvitav on vaadata ka seda helendavat veevooli ülespoole liikumas.
nojah. pärast tulime välja, tegime lõket ja grilli, jalad saime hästi poriseks. kustutasime leegid ja tulime ära.
ahjah, marttil oli allveefotokas ka kaasas. õigemini allveekorpusega tavaline digiseep, aga alguses me seda proovisime ja alguses me proovisime ka palju sodi üles keerutada niiet välja ei tulnud muud, kui kaldal tehtud epu-pildid.
