jää aeg 2

sügisel läks meie vetes nähtavus ikka käest nii ära, et hakka või heegeldama. külmadega tuli õnneks jää peale ja vesi sai lõpuks rahu sellest pidevast loksutamisest.

laupäeval oli ilm väga ilus, külma 8 kraadi, päike sätendas kui me dilliga üle sileda jää astusime päikseprill ees nagu kaks kuningat vaatama, mida üks teine kambake seal nii kahtlaselt askeldab. askeldatigi pisikese kirvekesega auku jäässe ja osa rahvast oli kangesti sukeldujate nägu, isegi tere kuulsime. vaatasime ringi ja läksime autosse tagasi, sest meil oli parem plaan.

ootasime autos kuni saabus ülejäänud osa seltskonnast ja siis polnud muud, kui võtta pagasnikust saag ja lumelabidas ning superkang, minna jääle, saagida ilus auk saag pagasnikusse tagasi panna. jää vaid 15-20 cm paks ning augu kaevamine käis ludinal.

osa rahvast tassis kola kelgu peal augu äärde, aga teine osa viskas varustuse selga ja kõndis lestad näpu otsas üle jää. suu läks naerule, meenutades eelmiseaastasi pikki retki sissikelkudega nii et veri kurgus.

vette ja allasaamine käis kah mõnusalt. isegi ei tekkinud näole külmashokki. all oli paar huvitavat elamust. korra jäin selja taha vaatama, kuda köiega lood on, kui järsku tundus, et nüüd kukun täiega alla. silmanurgast paistev väike pilveke tõusis üles ja pettis täitsa hästi ära. nähtavus üldiselt oli muidugi normaalne, 3-4 meetrit vast ja vesi 2 kraadi.

kui üles jõudsime, siis keerasin ikka pea alaspidi ja seisin veitsa jää peal ning mõmisesin omaette. see on ikka veider mis veider. lahe on lestaga pritsida jääaugu ääres luuravat koera, enam nii lahe pole, kui miski sellest lestast kinni haarab ja sikutama kukub. uuesti on lahe, kui pea veest välja pistes kohe kuuma teed ulatatakse.

ronisime välja ning kohe auto juurde, et alles seal kola lahti võtta. kolmsõrmkindad ja kapuuts ei lasknud külma veel ligi, aga auto juurede jõudmise ajaks jõudis ülikonna volla ikkagi jäätuma hakata. vest täie värgiga kohe pagasnikusse ja muu kola ka otse autosse. lukk lahti, kapuuts ja kõige viimaks kindad maha ning kohe ülikonnast välja pugema. käed külmetama hakata igatahes ei jõudnudki. väga mugav.

seekordne sukeldumisjärgne tshill toimus üldse linnas suupistete, sauna, söögi ja piltide vaatamise saatel. hea seltskond pole muidugi mingi haruldus, kuid väga väärtuslik sellegipoolest.

Rummu-Kalur

« Next | Previous »