lühikesed käed
topeltballoonide proovimine rummus täna öösel kell 9:30. kuked ja koidud kanalas alles norskasid sel ajal.
juba vesti selga venitades sai selgeks, et käed on mul ikka natuke liiga lühikesed. proovisin igatepidi neid kukla taha sirutada, aga ei jäänud sõrmede alla midagi. lohutasin end, et noh saab ehk vähemalt tinalasti ära testida, kui muud ei saa. kummaski taskus oli 2,5 kg kohe sees. nendega oli snorgeldada paras (ei, snorklit mul küljes polnud). kummassegi taskusse kilone päts juurde ja andis alla kühveldada end. aga all rahulikuks jäädes osutus mu veeväljasurve või siis poseidoni võigastus nii suureks, et tõusin pinnale tagasi. no kiloste asemele pooleteistkümnesed siis. alla ma jäin.
tasakaalu ja muu üle ei tohikski väga nuriseda, ainult et tina oli ikkagi minimaalselt ja õhku ülikonda eriti lasta ei saanud, allasaamiskatsete käigus kõvasti kätega vehkimisest olid käed parasjagu maha jahtunud. algas jahetamine, mis läks sujuvalt üle külmetamiseks. vesi 5 kraadi kuum. nähtavus ka kõva 1,5-2 meetrit. tuju tegi paremaks teadmine, et martti, kellel käe küljes fotokas rippus, ei saanud ka eriti kottigi pildistada.
otsustasin ikkagi proovida, kas õnnestub need ballooni ventiilid kätte saada või mitte. kõhurihm tuli ikka viimase vindini lahti teha, sest selle küljes on ka krots-strap ehk rihm, mis jookseb jalgade vahelt läbi ja hoiab rakmeid ülespoole liikumast. ühesõnaga need rihmad nii lõdvaks kui sai ja teise käega tõstsin ballooni alt servast neid ülespoole. regusid sõrmeotsaga katsuda oli lihtne, aga ventiilid on neist veel allpool ja kaugemal selja taga. väänasin mis ma väänasin, aga enne ei jätnud, kui mõlemad ventiilid olid korraga käes. keskmist manifoldi kraani ei saanud kätte, sest see on natuke vale nurga all ja kõigist teistest veel kaugemal. öeh, täna oleks mul küll vist need balloonid jõudnud rahulikult tühjaks voolata, kui üks regu oleks 40 m peal freeflowtama hakanud enne, kui ma seal midagi kinni oleks jõudnud keerata.
ilmselt ma tõstan balloone natuke kõrgemale ühe astme ehk kahe tolli võrra. ja veel võib vist proovida natuke teistsuguste alusriietega. praegune alusülikond ja ka pressitud neopreenist kuiv ise on üsna paksud ja mitte liiga pikad, usun, et need ka piiravad haardeulatust. ja kurat, kui muu ei aita, proovin membraankuivaga (trilaminaat vms) ära. manifoldi kraanile võib ju pikendusjuhtme ka panna, aga no need teised kruvid peavad kätte ulatuma hakkama.
suure külmetamise peale hakkas tunduma, et tuleb ikka need sinised või oranged ehituskindad kleepida tavaliste varrukamansettide külge, et saaks uuesti kuivad kindad kätte tagasi ja ei peaks neid kohmakaid rõngaskinnitusi kasutama. tina pean ilmselt panema 8 asemel 10 kg ja dekoballoonid peab otsima alumiiniumist vist, sest need peaks olema suht neutraalsed.
