balloonidraama
balloon sai ostetud otse poest ligi kaks aastat tagas. ventiil oli seal kohe küljes. see sai korralikult kinni keeratud ja kasutama hakatud. kõik oli tore. ühel hetkel sai ventiil välja vahetatud kaheharulise vastu ja jälle oli kõik tore. nüüd on mul topeltballoonid sügavamate retkede jaoks ja üksikul balloonil pole kaheharulist ventiili enam vaja, tahtsin panna agasi üheharulise ja kuna on juba aega möödas, siis sisse ka vaadata.
polnud seda õiget lampi millega vaadata, igatahes sellega mis oli, oli näha et põhjas midagi läigib – raisk. keerasin tagurpidi ja hakkas välja nirisema vedelikku, lõhnatut, peaaegu värvitut ja ei libise näppude vahel – vesi järelikult. ballooni keere ka seest veidi roostene. näpuga üle ballooni kaela seestpoolt tõmmates sai näpuotsa ka veidi roosteseks.
vahepealsed poolteist päeva on saanud juurelda kustkohast see vesi sinna ikka sai, kas oli kohe alguses, sest ega ma ju ei kontrollinud. või on mõni kompressor pekkis olnud või on selle ühe-kahe päevaga, mis ta mul korraks peaaegu tühi oli, nii kõva kondents tekkinud? ja miks on roostemärgid just kaela juures. enamasti on balloon ju püsti või pikale, väga harva tagurpidi.
kuidas see roostejama sealt nüüd kätte saada? liiva sisse toppida ja veeretada või kuskile mereabikeskusesse viia vms.
täna kargas ehituspoes silma selline käänatava peene kaela otsas led lambike, mis tundus just õige asi ballooni visuaalse ülevaatuse jaoks. aga selgub, et balloon on seest ilus-haljas ja pole seal roostet ega midagi. roostelaadne asi ongi ainult keerme peal ja selle lähiümbruses. niiet ma saan selle sealt lapiga maha nühkida ning on sellega ühelpool. profülaktika mõttes viskasin ka vana, veidike räbalduma kippuva võrgu minema ning pesin kanna puhtaks. sinna põhja oli ikka parasjagu igasugu pinnaseproove kogunenud.
aga kustkohast see vesi ikkagi sinna sisse sai ja miks ta just ülaosas pesitses.
