hüpe 2007
talvel tellisin varjule uue slaideri ja padja ja nüüd paar viimast nädalat oli plaan ikka hüpata ka sellega see suvi korra. eile õhtul pakiti mul varu ka uuesti kokku ja täna olingi nurmsis platsis.
hüpe ise pidi olema hästi lihtne, lihtsalt kukkuda ja proovida neid põhilisi asju, kompleksi näiteks. margusja oli ka samal tõusul ja sai mind filmima tulla.
ülesminek oli kuidagi jube vaevaline. õhk soe ja hõre, lennuk raske, küll venis. väga ei raputanud aga ega mugav ei olnud. samas siin polnud midagi uut, enamasti on mul ikka lennukis olnud piisavalt ebameeldiv, niiet väljasaamine on alati kergendus.
väljas oli muidugi väga mõnus kohe ja tuju läks kohe rõõmsaks. eriti veel et margusja seal üleval rippus, nagu kokku lepitud. tegin siis väikest kompleksi. saltodega jäin enamvähem rahule, pöörded olid veitsa karvased ja aeglased, aga no mis sa ikka tahad. pidin 1200 avama hakkama, et see ka lindile jääks. vehin siis ja hakkan avama, aga kurat ei leia avajat kuidagi. või noh, meduusi. ei leia. ilmselt pool alateadlikult kummardusin seda vaatamagi, tegin mingi üle selja naljaka käkkermäkkeri, aga no pekki, ikka ei ole meduusi kuskil. mul kombe ka paras lohvakas ja olen arvestanud, et see võib mingis konfis lõdva kangaga mõne käepideme ära katta küll. võibolla nii oligi, sest seda kuradi meduusi ma ju ikka olen enne ka loopind üle saja korra ja kahe korraga peaks muidu ikka üles leidma. all juba olid kuused suuremad kui kunagi varem vabalangemises ja kuplid lendasid ringi. eks neid mõtteid taolistest olukordadest on peast läbi jooksnud aegade jooksul, niiet ega mingit uut mõtet ei tulnudki, tõmmasin rõnga ära. asend oli seks ajaks ilus ja hetke pärast olin ikkagi varju all.
siis hakkas kell jälle teise kiirusega tööle, kuidagi enesestmõistetav tundus, et see vari sõidab ja sellega ma nüüd maandun. margusja tegi väikse tiiru peale mulle ja noh juu ma midagi sela hüüdsin, et kõik on korras vms. keerasin noka maandumisplatsi poole, pistsin rõnga taskusse, võtsin pidurid ja vaatasin et saaks minema. vabakotti mul tegelikult tol hetkel ei tulnud üldse meeldegi, see tuli veitsa hiljem kupli all meelde, aga no siis ma seda igatahes enam ei näinud. tegelikult mul oli ikka sellel hetkel see vabakott üsna poogen, sest kurat mida sa endalt ikka tahad, kui käid nii harva hüppamas. enne maandumist korra proovisin kuidas see asi fleerib, tundus et fleerib küll ja selle tarkusega ma maha läksin. täitsa hästi lendas ja maandus see kuppel muidu.
maapeal jälle sõbrad vastas, küsimas, mis juhtus, nojah, üks tobedamaid põhjuseid varu panekuks, sellest tobedam oleks veel ainult varu mittepanemine. ega siin midagi arutada polegi, driver error. sest täpselt selle konfiga ma olen üle saja hüppe teinud (sama kombe, samad ranits, sama meduus…) ju oli lihasmälu kadunud ja otsisin valest kohast… kuigi ega mu mõistus ei taha hästi selle vastusega leppida, aga mis tal üle jääb.
vabakoti leidsin ka metsast üles. selleks tuli teda tunnikese pikkades nõgestes otsida, siis üles leida kuskil kõrgel põõsaspuude otsas. ronisin üles, päikseprill ees, nokats peas ja nutitelefon vööl, leidsin mingi kuivanud pika roika ja upitasin vabakoti alla. ronimise ajal mõtlesin küll, et no see oleks täisvärk, kui nüüd mingi luu ära murraks…
