into intro

eila, kui kogu muu sukeldumismaailm puhastas veekogusid sinna inimtegevuse poolt tekitatud saastast, siis meie käisime karujärves hoopis introsid tegemas. sest eks iga töö tahab ju tegemist.

mina polnud enne neid introsid võõrastele inimestele teinudki, nüüd oli hea võimalus koos instruktoriga see asi ka ära proovida.

et inimesi pidi kokku olema 10, siis mõtlesime, kuidas logistiliselt asjad kõige paremini sujuma panna. teada olid inimeste nimed ja mõõdud ning see, milline varustus meil kaasas oli. panime paberil paika, kes mida kasutab ja kellega jagab ja briifingu käigus tehti sellest juttu, nii et igaüks teadis, kust ja millise varustuse ta saab. esimestele andsime ise kätte asjad ja teised juba teadsid, kellelt mida saavad. väga mõnusalt sujus.

muus osas oli see introtamine isegi veidi lahedam, kui owd õpilastega basseinis. sest intro klient teab, et ta ei pea midagi tegema, ainult hingama rahulikult ja laisalt lestasid liigutama. põhiline mure oli ainult sellega, et maskid kippusid uduseks minema ja noh eks need rendimaskid on, nagu nad on. pinnal proovisime, kuidas on regust hingata, seejärel nägu vees vaadata ja hingata ja siis läkski sõiduks. minul oli esimene vend selline ilus-priske sajakilone, aga tina oli tsimarukese liiga vähe kahepeale, nii et lasin kõik õhu välja, mis sain, ja pidin teda ise ka veel pidevalt balloonist alla suruma. veitsa väsitas, aga polnud hullu. järgmistele sebisin natuke tina ka taskutesse ja mida edasi, seda mõnusamaks muutus. suuremat mehemürakat on vee all muidugi raskem juhtida ka. veitsa imelikult see tundus, aga kui hoida ühe käega ballooni kaelast ja teisega kannast ning vähehaaval seda ballooni keerata, siis toimib selline juhtimine üsna hästi.

nähtavus oli ka väga hea, ainult et põhjas eriti midagi vaadata polnud. kui midagi vähegi põnevamat näha oli, siis sai sinnapoole tüürida, nii et inimesele mingi väike avastamisrõõm tekkis. havi laip, 1-kroonine münt, kivikesi täis topitud sokk jne. sissemineku paadisilla all elutsesid ka mõned vähid. osad said neid vaadata ja isegi kinni püüda. pärast lasime nad jälle vette tagasi. üks suurem vähipurakas tahtis peale taasveeskamist mulle kinni hakata sellisest kohast, kust ükski mees ei taha vähi poolt kinni hakatud saada. aga noh, lõbus oli.

« Next | Previous »