kuusjalg
hoolimata eilsest ja tänasest lainetamisest käisime seal martti saaremaakodusadamas sukeldumas. ega erilist plaani polnud – lihtsalt ringi luurata mis seal on. näha igatahes suurt midagi polnud, ainult liiva, kive, üksikuid rauakolakaid, üks lagund vrakk ja kohati tõeliselt paksult millimallikaid põhjas vedelemas.
kehva nähtavusega ma tavaliselt hoian kuskilt d-rõngast või asjast kinni, aga see on ikkagi üsna tüütu. leidsime mingi jämeda kolmesoonelise juhtme ja sealtsamast ka ühe metallist sööginoa. kiirelt koorisime juhtme otsast pealmise katte ja siis tegime otsad ka paljaks nagu naksti. pärast ma sebisin selle paarimeetrise juhtme ühe otsa enda külge ja teise otsa panin mingi pika jämeda poldi ja andsin marttile – nii oli meil ärakadumise mure lahendatud.
ülejäänu aja ujusimegi sedasi ringi, et martti navigeeris või mis iganes ta tegi, mina lihtsalt lohisesin järel ja vahtisin ringi. korra leidsin mingi köiejupu, lauanoaga nüsisin otsad ära ja harutasin kolm lõime lahti. sellised valge-hallikirjud ussid jäid. martti minu toimetamist ei näinud. siisiis keerasin kõik kolm juppi kaheks kokku ja keerasin keskkohtadesse sõlme peale. tulemuseks oli selline väike improviseeritud kuusjalg. sobival hetkel ujusin marttile ligi ja lasin selle tema peakohalt alla kukkuda. lahedalt ehmatas alguses, see tegi kohutavalt nalja! naerdes tuli maski vett ja hea, et sinna ära ei uppunud. peab tunnistama, et veitsa veider on tegeleda korraga itsitamise ja uppumisega.
