madalsukeldumised
õiged mehed muidugi alla 30 m vette üldse ei lähegi, aga ma olen küll viimased paar nädalat sattunud maksimaalselt 8 m peale. ja see on vahelduseks täitsa tore.
lisaks sügavusele on ka varustuses väike samm lihtsuse poole tagasi – üks tavaline seacsubi vest, standardne regukomplekt ja mask. ei midagi tehnilist ega edevat. see-eest ülim mugavus nii kamaga majandamise kui ka sukeldumiste osas.
üks selliseid madalsukeldumisi toimus vanal-tuttaval pakri paeastangul, aga sedakorda mitte kaldalt turnides vaid paadist. need astangud on enamasti väärt ka seda mägironimise vaeva, aga paadist mugavalt sisse ja välja summides on selline üritus puhas nauding. tookord olime kolmekesi ja igaüks tegeles iseendaga. kes proovis videokaameraga sitikaid filmida, kes oma fotokaga midagi korda saata ja kes siis muu kui mina ise vedelesin täiesti niisama. tundsin, et isegi mõte seisab. vahepeal hõljusin lihtsalt mingi suvalise koha peal ja põrnitsesin neid vee-elanikke ja kivikesi.
järgmiseks sai käidud suur-pakri külje all ühe karile aetud ja pommitamise märklauaks olnud aurulaeva vrakil. tõsise vrakisukelduja jaoks see muidugi ei kvalifitseeru ei vrakiks ega sukeldumiseks, aga meid see ei kottind, et vesi oli 4 m sügavaimas kohas ja katlal korstna ots paistis veest välja. sellel vrakil oli kohti, kust sai läbi ujuda. lihtsalt mingid ukseaugud ilma katuste ja seinteta. proovisin siis kui kõva vrakitaja ma olen ja üritasin kuhugi vastu hõõrumata sealt läbi ujuda. alguses lihtsamatest kohtadest ja lõpuks väike sik-sak muster. väga kõva käpp ma ei ole, 30 m peal pealt kaetud ja pimedas võiks veidi libedamalt see värk käia.
nooja me käisime veel owd õpilastega meretunnitamas ka sealkandis. eks päev kiskus juba õhtule, ilm oli veidi tuuline ja nähtavus kiskus väidetavalt kehvemaks. samas polnd mina sellist asja avavees näinud, et grupp tegelasi sukeldub rodus – mina pole üldse selle grupiga kooski ja ikka näen neid! noh enamasti peab nägemiseks asjast vähemalt kinni hoidma. ma arvan et üks 8-10 m pidi see läbipaistvus olema. jah, inimestest peab ka rääkima. väga tore, et juba owd kursusel saavad tegelased paadist sukelduda. paadis asjade kokku sebimine ja buddy-süsteem on muidugi ikka veel ähmased ja hägused. aga ega ei võigi nõuda kohe perfektsust vaid näha edasiminekut ja arengut ning seda kiita, sest tegelikult arenevad need tegelased sellistel käikudel väga palju ju. * on nad muidugi ikkagi! 🙂
täna käisime marttiga järlepakandis mingis karjääris. suvel oli raplast tallinna viiva viljandi maantee peal mingi ümbersõit sellest karjäärist mööda. rahavas seal ujus ja koht jäi silma. pidime juba ammu sinna minema aga alles nüüd kuidagi kiirmenetluse korras sai teoks. alguses keerasime liiga vara maanteelt maha ja seal oli tunne, et järv on suure sügiskuivusega ära auranud. siis jalutasime veidi ringi ja kaugemalt paistis natuke rohkem vett. kobisime sinna. vesi oli sogane, 1-2 m nähtauvs ja umbes absoluutne sügavus võis olla 3 meetrit. enamjaolt põhjas põlvekõrgune rohustik. kalu vähe, mõned karbid ja mõned kalad. martti leidis omale kollektsiooni kaks lanti juurde. üks oli nagu mingi valge solge ja teine nagu suur haaknõel. mina sain omale kohe alguses pihku ühe poole meetri pikkuse tollise pvc torujupi. sellega oli mõnus osutada ja torkida ja buddyle pähe koputada. kompassi järgi me seal tüürisime. panime aga kursi paika, lasin tunde järgi edasi ja peanupud välja. siis uus kurss. igal pool sama värk, sesmõttes igav. korra ujusime läbi heinamaa – sellised pikad kõrred kasvavad põhjast pinnale. martti nägi pärast välja nagu takutuust või vetevana ja pobises läbi regu, et võta see hein ära, aga mina itsitasin, proovisin tema enda fotokaga seda filmida ja koputasin toruga talle vastu pead.
üks oluline osa viimastest sukeldumistest on väikesed muudatused orgunnis. bussikesega on ikka jube mugav asju majandada. tagumised istmed on välja loobitud kõik peale ühe, see on ka tagurpidi keeratud niiet saab rahulikult seal taga end riide toppida, pärast lahti ka koorida. tuul ei puhu ja külm ei näpista, märg pori ei määri saabast, asju ei pea panema maha niiet peale sukeldumist on igasugu sodi varustusel hulka vähem. igatahes on nii väga timm käia küll, aga eks selle raha eest peabki olema.
halloo?
jah, meil läheb siin hästi!
