jäätamata öö
ootamatu jää ootas meid eelmisel reedel äntus, kuhu meie läksime hästi lihtsat ja mugavat öösukeldumist tegema ja mina oma uut kapuutsi koos ülenäomaskiga testima.
orgunn käis kuidagi kiirelt ja muud tegemist oli palju, martti tahtis reedel minna aga reedel pidin muid asju sebima. laupäeval oli kopp ees muude asjade sebimisest ja läksime äntusse. teel raplasse helistab martti ja hakkab rääkima, et ei tea kas peaks kirve ka võtma juhuks kui jää on peal. nädal enne lõuna-eestis polnud mingit erilist jääd, kus siis nüüd siin järsku? jäi nii, et kui jää on, siis ilmselt õhuke kust astub läbi või toksime labidaga, mis mul talvel autos on.
raplast äntu poole sõites nägime tee ääres üsna usutava jääga loikusid ja hakkasime veidi muretsema. peale paidet teeäärsetes poodides pesunnööri igatahes enam ei teatud ega müüdud. koerus õnnestus saada pakkimisnööri nii 20 meetrit igaks juhuks.
jää oli peal! aga paistis läbi. nagu snorgeldaks ilma vette minemata. toksisime labidaga meeter korda meeter augu silla kõrvale, jää oli ca 5 cm.
üks umbes 4 meetri pikkune buddy-köis oli meil õnneks ka kaasas. aga kuna seal oli vesi suht madal, siis sisse minnes läks veidi sodiseks vesi ja kahe nööri ja mitteootuspäraselt toimiva ülenäomaskiga tundus see, et eriti alla ei saa, üsna loomulik. loobusin pikast nöörist ja sidusin lühikese mingi posti külge. labida lõime põhja ja vilkuri panime külge. solistasime seal silla ümbruses. seal on vist ca 2m sügav parimal juhul, püsti end ajada ei õnnestunud. mask mulises. kolisin välja.
läbi jää oli üsna tore vaadata kuidas sukelduja all toimetab. äkki käis hull pragin ja jäässe tekkis meie august lähtuv hääästi pikk pragu. martti pistis pea välja ja võis arvata, et tema kuulis seda natuke valjemalt seal vee all, höhö – paras!
proovisin seekord end autos riide ja riidest lahti sebida. liiga palju toole oli sees ja tuli üsna ägedalt väänata ennast. tulemuseks nädalane kangekaelsus.
