pühabal bassus
järjejutt “pühapäeval bassus” jätkub, lühidalt eelnenust… eelmine kord tegime andrile introt ja kaklesime marttiga. tänases osas…
harjutasin ballooni kinni ja lahti keeramist. algul niisama, pärast ilma maskita. seejärel harjutasin vesti seljast ära võtmist ilma maskita. samal ajal harjutas martti ballooni salaja kinni keeramist. kui olin vesti selga saanud ja mõtlesin veidi puhata ja selgus, et ega ei saagi enam hingata, siis kuidagi teadsin, et õhk pole otsas vaid martti keeras selle kinni. imelik. tahtsin veel imestama hakata et kuidas ta küll nii salaja suutis, aga imestamiseks oleks olnud vaja veidi õhku ahmida… kõik need emotsioonid ja asjad tuli edasi lükata ning hoolimata mitteviitsimisest uuesti vestihõlmad lahti teha, ballooni ülespoole lükata et teise käega kraanini ulatuks ja see lahti keerata. ahjah, martti oli vahepeal harjutanud jalgade köiega kokku sidumist.
ega ta, reo, ise ka kergemalt ei pääsend kui hakkas ilma maskita toimetamist proovima. kohe leidus sõbrakäsi, kes maski ära peita aitas, ballooni kinni keeras ja raskusvöö pannalt lahti katkuks.
pärastpoole käis basseinis martti sõber profifotograaf. ma ütlen, sellel inimeste edevusel ei ole mingeid piire – nüüd on meil endist siis proffe promopilte vaja, et kui ägedad mehed me basseini serva peal välja näeme?! aga no kui on vaja, siis peab saama – ma ei oska muud öelda.
ja lõpetuseks väike piltmõistatus: mis toimub pildil? ja lisaküsimus ka: mitu inimest on pildil?
ps! seda pilti ei teinud proff, vaid amatöör – anka