jääkarujärves
algul mõtlesime minna ikka merre sukelduma, sinna martti osmiku lähistele vanasse sadamasse, aga oli tuuline. niisiis panime sauna sooja ja tomtom juhatas meid otseimat teed pidi karujärve manu.
jõudsime siis järveni – järv oli alles, aga paadisild oli kaldale veetud ja kalda ääres oli mingi hull jääsupp. tuldud-mindud ehk kui siin juba olime siis ikka läksime sinna sisse ka.
alguses proovisin ülenäomaski ja uue kaputsiga, aga midagi oli sellel konfil viga, sest nägu oli küll kuiv, aga kapuutsi alla pumbati pidevalt külma vett juurde ja see oli päris ebamugav. ronisime välja, õhk kinni, ülenäomask küljest ära ja tavaline regu otsa, kapuutsid ka ringi ja tagasi.
uuesti vette minnes oli kohe selgelt tunda mis vahet on ülenäomaskil ja tavalisel – nägu hakkas korralikult külmetama. mask kippus uduseks ka. proovisin siis kangelaslikult külmas vees teha maski loputamist vee all. teadsin küll, et see on väga külm, aga oli natuke veel külmem ikkagi. minu kompuuter näitas 2, marttil 1 kraadi sooja.
kogu karujärve jää oli tuul puhunud kalda äärde just sellele kaldale kust meie vette läksime. tuul oli nii tugev, et jäätükid olid ristipidi üksteise vastu pressitud, selles supis oli päris huvitav kõndida.
