suurepärased keemikud
aasta lõpp möödus laagris. toimusid suusalaager, bändilaager ja lihtsalt laager. need toimusid segiläbi kusagil lõuna eestis staabiga antslas.
linnaelu juures on kõige harjumatum see, et jalgratta või suuskadega või rulaga sõitmaminekuks tuleks minna eraldi kohta kõigpealt autoga. seal kohas asjad maha laadida, selga panna, teha oma sport ära ja siis jälle tagasi. kui ma kodilas elasin siis seisis ratas maja juures ja suusad olid keldris või rõdul ja kui oli vaja sõita, siis läksid õue ja sõit algas maja eest. niisiis ma kuulan väikse eelarvamusega kui keegi räägib et käis otepääl suusatamas nädalavahetusel. loomulikult pole ma ise seal kunagi midagi sellist tegemas käinud. seni.
suusalaagris käisime haanja ja kähriku (kääriku) suusakeskuses. kellel omal es olnud see rentis suusad ja sõideti. lisaks sellele kohalemineku värgile oli uus veel see, et maa polnud sile. esimene kord ei saanudki aru mis kurat toimub, võtsin klassika varustuse ja ronisin rajale. algul rühi mäest üles ja siis hirmsa vingaaliga alla, kui hoog otsa sai siis oligi järgmine mägi vastas ja kuku üles ronima. imelik. kährikul seal kekkoneni vms rajal oli umbes sama värk, aga natuke laugemad tõusud ja laskumised. lõpuks viimasel korral haanjas avastasin valgustamata 5km raja kus oli natukene siledamat osa ka.
bändilaagri kohta käib hästi lõik suvel toimunud ruja etendusest, mille video ka nüüd välja on tulnud. kui keegi ütles kui hea keemia bändiliikmete vahel toimub vms, siis pahur rannap käratab et jah meil on siin kõik suurepärased keemikud, aga mängida ei oska keegi. meie muidugi oskame kõik rohkem või vähem mängida. tõsi on seegi, et seekord oli igasugu kola kõvasti kohal aga kasutati neid üsna tagasihoidlikult. eks suusatamine, saunatamine ja muu selline nõuavad ohvreid. paar ühislugu saime ikkagi salvestada ka, niisiis mina jäin rahule tegelikult ka sellega.
