teine katse
eila vees ei käind – kreemitasin ja niisutasin. andri tegi korralikud triibud minu lohega ja ma sain neist natuke pite ja väiksed videoklipid. õhtul kosutasime end mõne õllega whitebeachil ja ostsime kaela ja näo kaitseks elastsest riidest torud. avastasime et ninad ja suud hakkavad veitsa pakatama eelmise päeva põletamisest ning läksime veidi ekseldes kodo ära.
täna mässisin end hommikul sisse kui muumia. randmete ümber elastikside ja kaela ümber toru. pikad püksid võtsin ära vahetult enne vette minekut. tuul oli väiksem või sama mis eile, aga igatahes väiksem kui üleeile, niiet minu lohe power pidi olema suht peal ja see tundus vees seisteski imelik. traffikuhirmu enam polnud. sain mitmeks korraks lauale ja paar korda pisikest triipu ka vedada. seda tunnet, et nüüd sõidan, aga veel polnud. tuul jäi vaiksemaks ja lohet ei saand enam veest üleski. tulime kaldale. sedasi tulles tuli ujuda üle ühe teise saatusekaaslase lohe liinide ja pärast veel üks väiksem pusimine. kalda ääres ka üks sõitis tasakesi üle vees vedelevate liinide, aga kinni midagi ei jäänd niiet oli hästi. tõmmasin kaldal pikad püksid jalga, korjasin ülearuse kola kokku ja tulin kodo end loputama. andri läks mo lohega sõitma.
indy ütles et ega need kohalike poodide kreemid muuks kui kreemitamiseks ikka ei sobi. et ainuke kindel variant on ikkagi ise kodust kaasa võtta ja siinmüüdavatest brandidest pidi sobima vast ainult nivea. niiet jah, kes veel pole saanud öelda, et “ma ju ütlesin, et tuleb määrida”, see saab nüüd öelda, et “ma ju ütlesin et oleks pidand kodus juba valmis ostma”. kõik nõuanded on aga siiski teretulnud, sestsoovitatud lükraostu üle on mul küll väga hea meel. selg ja kõht on endiselt korras ja sesmõttes on timm.
…
andri tuli nüüd sõidust, ütles et oli saanud ühe poole ranna pikkuse ilusa sõidu teha ja oli kõigist mööda sõitnud ilgema kimaga. lõpuks aga kui lohe vette kukkus, siis sõitis keegi liinidest üle ja lõhkus veoliini ära. eks me nüüd siis vaatame kust saab uue liini või kas saab olemasolevat parandada.
