perse märg ja mitteüks särg
selline vanarahva ütlemine on ebaõnnestunud kalalkäigu kirjeldamiseks. me käisime täna veel jüris sõitmas. jõudsime kohale alles poole kahe ajal ja seal käis kõva sagimine. madalamad kohaks olid juba vesisemat värvi tõmbunud ja läbi lume astudes paistis ka kohati alt vett. tuult see-eest tundus mõnusalt ja lasime balloonist lohed täis. proovisin sõita ka läbi märgade alade ja lausa läbi vee, sai ilusti. kuni tuul langes. viimaseks potsatasin istuma mitte küll päris loiku, aga vette sellegipoolest. päris kobe tunne. vähemalt oli särjesaak korralik.
emhi leht arvas, et kesk-eestis on tuult rohkem ja sõitsime raplakanti kodilasse, kus mu vanemad elavad. seal kahe asulakese vahel on laiad põllud, kus saime sõita kumbki sadakond meetrit. tuul langes ka seal ja lumi oli väga märg, pehme ja raske. võibolla veelauaga oleks paremini läind. õnneks jäi seekord tagumik kuivaks. noh ja nagu maal ikka, kus sellist narrust nähtud polnudki et suured tuulelohed lendavad, seal siis võis näha tee ääres uudistajaid.
