cut-away
kuna viimati oli lainetega väga vahva kogemus, siis läksime täna jälle. kuigi oli teada, et on korralikud puhangud. 10(19) m/s peaks tähendama umbes sama, kui sõidad autoga rahulikult 100km/h ja siis äkki kiirendab sekundiga 190 peale 🙂 või midagi sellist. aga no ei me läksime ikka vaatama et kui jube see asi tegelikult on. tuulemõõtja näitas meil 10, puhanguti 15. pumpasime jälle 7 ja 9 täis ja lasime üles. 9 pole mul käes kunagi sedasi rapsinud ja rahmeldanud. aga tundus kontrolli all ja mõtlesin et proovin ikka.
tugeva tuulega on ikka lahe, et ei pea väga vaeva nägema et lauale saada ja peal seista isegi väikse hooga. lohe laperdas kuskil 1-2 vahel ja sai ilusasti üle suurte lainete ka. hoogu väga taga ei ajandki. paar triipu sain sedasi teha kui järsku tegi lohe mingi imeliku liigutuse – pakkis ennast justkui tagurpidi kokku ja siis käkerdas alla, tõmbas uuesti purje pingule ja kukkus sikutama. mulle näis, et ta tegi liinide vahel salto ära ja otsustasin selle asja ära lõpetada. oleks võind rahulikult lahti huukida aga tahtsin sellel lohel chickenloopi katsetada. velcrost lahti ja läks. aga see lohele meeldis, sest ehkki esime serva liinid läksid meetri võrra pikemaks, siis jätkus tal südikust akna serva ronida ja sealt ise lendu tõusta ja sikutama hakata. alati kui üritasin mööda leashi poomi kätte saada et juhtliinist võtta ja edasi toimetada, siis sai ta tuule alla, lendas ja lohistas ning minu töö ja vaev nulliti. lasin leashist ka lahti et kurat mingu siis kibuvitsa põõsasse, kui see tõesti ta kodu ja kindlus on.
see kõik oli kaldast veel parasjagu kaugel, aga mul ilusti jalad põhjas. lohele järele rühmata oli üsna väsitav. keegi kaldal liikus ka päästma, aga enne liiva peale jõudmist jäi lohe ikka vette lesima ja sain ta kätte. tegelane kes kaldal uurima tuli ja oli ka 9-sega sõitnud, kurtis sama probleemi. lohe rannale ja liinid ka ning lauda otsima. mitu-setu korda kõndisin piki randa seda ala kuhu laud pidi triivima ja lõpuks sedasi leidsin kah. ja kohe kui mina oma laua kätte sain, nägin kuidas andril 7 ruudune, mis oli kuidagi tühjaks visisenud, ka temal ennast kokku pakkis ja käkkadi-käkkadi vette tukkuma jäi lõpuks.
pean veel natsa mõtlema ja uurima, (kuigi mida sa sellisest ilmast tahad!?) miks see lohe sedasi tegi, ilmselt oli power väga maha keeratud ja pagide ajal andis seetõttu liiga palju järele. samas kui power peal, siis oleks teistpidi ebamugav olnud? oeh, kahju, et ei jõudnud 7 ruudust ise proovida – pidime linna tagasi jõudma varsti. aga eks teinekord.
praegu meenus ühe prantslase jutt, kes on lohedega sõitnud üsna algusest ja rääkis et alguses polnud mingeid erilisi turvavärke nagu chickenloop ja leash ja isegi konksu vist polnud. a-la mingi polt oli kuskilt läbi keeratud ja kui mingi selline jama juhtus, siis polnudki muud, kui pidi järel lohisema ja samal ajal seda polti välja kruvima. niiet meil on elu ikka paganama mugav ja lihtne!
