sõidurõõm
ajaarvestus on natuke sassi hakanud minema – nii palju on olnud sõidupäevi ja vähe on olnud aega arvutis passida. aga üritan ikka kirja panna, et oleks asjad korralikult kirjas.
nädala alguses hankis üks sõber, kelle nime ma praegu ei julge siin nimetada, omale kaks kasutatud lohet (aga ta naine vist veel ei tea?) – 🙂
üks selline suur ja soodne väiksetuule lohe ja teine selline normaalse sõidutuule lohe. selleks päevaks (oli kas teisi- või kolmapäev) mingit erilist tuult polnud prognoositud, aga läksime ikka lohusallu vaatama, et äkki ikka midagi puhub. kohale jõudes selgus et martti ja keegi veel olid seal enne just saanud tunnikese sõita, kuni tuul ära kukkus. aga siis justkui oli hakanud jälle tagasi tulema tuul, niiet nemad seal siis ootasid ja mõtlesid et mis teha. paistis, et zephyri saaks võibolla isegi lendu, sest ka puuladvad liikusid. seal on varemgi olnud nii, et rannal ei puhu midagi aga lahel on tuult küll. igatahes sain zephyriga väga kenasti sõita ja kui max (uups, ütlesin välja) enda cabrinha crossbow 16 täis oli saanud, tulin maha ja aitasin maxil lohe lendu. tema läks harjutama ja mina sain proovida zephyriga selflaunchi, mis õnnestus. helistasin andrile ka, et suure lohega saab sõita niiet tulgu. tuligi ja nii me seal müttasime kolmekesi. ja oli väga tore.
järgmisel päeval ei pidanud küll üldse mingit tuult olema ja me läksime annikaga haapsallu asju ajama. kuna asjaajamise koht oli vasikaholmi lähedal, siis läksime rannast ka läbi. pagan, mingi tuul ju puhus. kiiret polnud niiet pumpasin zephyri täis, annika aitas üles ja tegin paar triipu seal. tuul oli natuke kehvast suunast – ranna lähedal oli väiksem ja merel suurem. lisaks seisid kohati kajakad püsti otse veepinnal. neid kajaka ja veepinna kokkupuutekohti ma natuke kahtlustasin ja õigesti tegin, sest need olid ehtsast kivist. peab uurima mis tuulega ja kus seal üldse sõidetakse.
reedel puhus korralik loodetuul. annikal oli alanud puhkus, ning mõtlesime minna ennelõunal vaatama kuidas kakumäel see asi käib. oih, seal oli juba mitu lohet platsis, aga tuul paistis natuke kahtlane, minu tuulemõõtja näitas 5-5,5… kui lohe üles sain, siis oli tunda et tuulemõõtja ei valetanud midagi. sõita sai ainult kergelt allatuult. tulin maha ja pidasin aru, kas proovida zephyriga või oodata natuke. ootasime ja poole tunni pärast justkui natuke puhus juba rohkem. kohalik rannavalvetibi käis ka lohetajate juures meelde tuletamas, et siin on ujumisala ja surfiala poidega eraldatud ja parem oleks lohedega ikka lohetamisalas sõita. tegelikult ma teadsin küll, et seal on kuskil loheala, aga ei teadnud kus. otsustasin teisel katsel proovida ujumisala vältida. lohealas ja ujumisala taga oligi tuult rohkem ja sai korralikult sõita. väga mõnus tuul 12 ruudusele.
pärast lõunat läksime andriga veel laulasmaale kah. no seal võis sõita ikka korralikult, sest tuult oli kobedalt. vahel tundus et minu lohe jaoks liigagi palju, aga see võis takkajärgi tark olles olla ka sellest, et peaballooni tühjaks laskmise kork lasi natuke õhku välja ning kui balloon enam lohe kuju ei suutnud hoida, siis hakkas see tuules imelikult käituma. andri kaifis tuult täiega, tegi üsna kõrgeid hüppeid, ikka selliseid 5-6 meetri kõrguseid kohati. martti kah vaatas et ohohh! marek ja max tulid õhtupoole, marek lennutas 7 ruudust, millega ma isegi veidi ringi siblasin seal vee peal. maxi lohe jaoks oli tuul ikka natuke liiga suur, niiet tema oma 12 ruudust ei saanudki veel proovida.
täna, laupäeval puhus jälle korralik tuul laulasmaal. mitte küll nii korralik, kui eile, st tuul oli natuke nõrgem ja ühtlasem. mulle meeldis see väga, sain oma lohega rahulikult sõita, julgesin rohkem lainetes lohet alla lasta. nii on rohkem kiirust ja jõudu, aga tõmme on rohkem horisontaal- kui vertikaalsuunas. niiet kui suurem laine tuleb siis peab lihtsalt ise vaatama et lauaga sinna sisse ei rammiks. leidsin rannas vasakul pool mõnusad väiksed flätilapid, kus vesi oli madal ja lainet seal polnud. nendel flätikestel sai hästi kiirust koguda, et siis natuke sügavamasse jõudes proovida hüppamist. päeva kokkuvõtteks sain 3-4 sellist hüpet, mida saaks üldse kuidagi hüppeks nimetada. ehk siis ikka laud oli veest lahti ja liikusin vee kohal edasi. enamus katseid lõppes sedasi, et mina omaarust ilge hooga kandin ja toon lohe üles, ning mitte ei tõuse kõrgele lendu vaid heal juhul tõuseb laua üks ots vees üles 🙂 ma tean küll, ma toon lohe üles liiga aeglaselt. aga ega mul kiiret pole, mõned popsud ju ikka sain. ja see pole veel kõik! vaatasin et osa rahvast vahetab sõidusuunda kuidagi kiftilt. enne pööret libistatakse kerge hüppega laud tesitpidi (toeside) ja siis läheb lohe sujuva kaarega teisele poole ning ise sama sujuva kaarega laua peal järele. peab ainult vaatama, et kaar liiga pikk ei tuleks, sest muidu läheb liiga pikalt allatuult ning lohe tahaks vette minna.
noh ja lohespartakiaadi lõpuks sõitsin “sigade lahes” toeside ja vaatan et need kaks paati, mis seal ankrus on, jäävad parasjagu nii kaugele, et kui lohe peaks alla kukkuma siis kukub läraki vastu paati. aga mina ei näinud põhjust miks lohe peaks alla kukkuma… tegelikult ma ei teagi mis seal juhtus, mingi väike hõredam koht või midagi, lohe kukkus õnneks üle paatide, aga liinid jäid osad ühele, osad teisele poole ühte paati. seal oli vesi madal, tõmbasin kiiresti lohe ühte juhtliini pidi rippu, niiet ta kuskile minema ei kippunud. andri tuli kah seda nalja vaatama ja aitas liinid kätte saada. kõik jäi terveks ja isegi pusasse ei läinud midagi. päeval ma just olingi mõelnud, et ei tea kas ülbeks ka minna tohib enne kui mingid jamad juhtuma hakkavad…
