ull blog

eile kui laulasmaalt ära läksime, siis ei tulnud hästi enam meeldegi mismoodi see päev üldse algas. igatahes lauasmaal oli taas paras laulupidu ja tuult vist oli kah, sest mina alustasin 12 ruudusega ja sain sõita ilusti. jajaa, nüüd hakkab meenuma. ronisin jälle sinna paremale serva, kus madalamad kohad olid kõrge vee tõttu parasjagu sügavad, et seal peal midagi katsetada. proovisin natuke hüppamist. olin seekord lohakam ja kui varem on enamus katseid lõppenud vähemalt laud jalas vee peal edasi sõites, siis seekord ikka maandusin laua esimene ots sumaki vette ja siis lauakaotus või kuidagi muud moodi killadi-kolladi. aga see-eest oli see kõik väga nauditav ja pakkus korralikku lõõgastust.

pikapeale hakkas teisi sõitjaid ka sinna kanti tulema, niiet omapead harjutamisest sai jälle liikluse jälgimine ja vaatamine et kuda mida saaks ja see pole minu lemmiktegevus. andri oli ka miskipärast kaldale läinud ja läksin parem uurima mis ta seal kükitab. oli teine oma laua küljes ühe jalarihma lahti suutnud saada ja parandas seda. tuul oli langenud ja kuna mul enam erilist isu polnud, siis läks andri minu lohega kruisima.

tuul aina langes ja langes, kuni langes 4-5m/s peale. tõin autost zephyri ja sõitsin sellega. vahepeal oli sellin hetk, kui rannas oli 20 lohet ja ainult zephyriga sai sõita. nagu oleks kuskil kooli aktusel lava peal ja loeks luuletust, sest ilmselt kõik vaatasid seda kuda zephyr ikka sõita jaksab väikse tuulega. õnneks tuul tõusis ja rahvas kobis merele tagasi. kui mul isu jälle täis sai, siis läks andri zephyriga oma isu täis sõitma. paistis et talle ka meeldis.

vahepeal oli mingi imelik nähtus. umbes 10 lohetajat (no 5-6 kindlasti!) kõik üritasid seal ranna keskosa ees igasuguseid hüppeid ja trikke teha. ja siis käisid kaldal lohel sätteid muutmas ja siis jälle tagasi. lisaks oli neil vaja 1-2m kaugusel rannaliivast sõita paremale. mis värk sellega oli, ma ei saanudki aru. vasakul, paremal ja taga ruumi küll, aga kõigil oli ikka vaja just ühes kohas sahmida. hullem kui boracayl.