tuul piki randa
eila õhtul käisime veel lohusalus, tuul oli idast ning puhus praktilist piki rannajoont ja kuna tuli üle metsa, siis oli kalda ääres üsna nõrk.
läksime suurte lohedega peale ja saime suurema vaevata kalda alt minema. ikka vrakist mööda ja aina merele, kus puhus mõnus ühtlane ja paraja tugevusega tuuleke. ülejäänud rahvas – 4-5 lohet peale meie umbes, sõitis ka merel ja mitte kalda all. veidi tavatu vaatepilt, sest harilikult on rahvas ikka kalda ääres madalamas trikitamas ja triibutamas ning kaugemale läheb mõni üksik.
sain jälle mõnusalt pikalt varvuli sõita. üle lainekeste kergeid hüppekesi teha ning niisama mõnuleda. vesi oli endiselt soe, jalga aetud saapad tundusid ülearused.
keerasin enamasti ringi vraki juures, kust tagasi mere poole suundusin, aga andri läks üsna kalda alla välja. tekkis mõte, et krt teab kuidas seal kalda all tuul on ja kas ma pärast, kui tuul natuke langeb, saangi üldse enam tagasi. hakkasin siis kah kaldale lähemal ringi pöörama ja juba teisel sellisel triibul vaatasin et tohohh, ega ei saa ikka küll. vehkisin lohega üles ja alla ja sain kuidagi ikka kaldale ära enne võrke ja kive. lootsin isegi sadakond meetrit ülestuult tagasi kõmpida meie asjade juurde. aga see kerge puhanguke, mis mind kaldale aitas, sai otsa ja siis polnud enam võimalik väga valida kuhu see lohe nüüd kukub ja eks ta rullis üle väikse kasevarre ja millegi veel. tõmbasin ta juhtliini pidi maha ja jäi teine ikka liivale rahulikult lebama.
kerisin poomi kokku ja vaatasin seda kino, kuidasmoodi teised üritasid merelt ära saada. vrakini ja sellest mööda tuldi ikka sõites, aga edasi hakkas samasugune pumpamine nagu minul, aga ikka kukkusid lõpuks tolks ja tolks lohed vette. mõni sai ikka kerge puhanguga uuesti lendu veel ka, aga ei mingit sõitu enam. andri kah üritas veel ülestuult saada, aga sai upsakuse eest karistuseks hoopis lohe märjaks ja liinid kergelt puntrasse.
kaks tegelast, kes eriti kaugele merele olid sõitnud, ei saanudki randa tagasi, vaid kandusid kuskile lohusalu sadamapoolse laheserva tippu või napilt selle taha. aga sõbrad neil jõudsid kaldale ja käisid lohusalu sadama juures autoga vastas. kui ära tulime, võis parkimiskohas veel kuulda kõvahäälseid “lahingulugusid”.
