jüri öö
eila käisin õhtul korra kodilas ja vaatasin et linna lähedal on teede ääres põllud puha valged maanteeäärsete laternate särast ning linna kumast.
täna päeval tuult polnud, aga õhtul näitas jüris 6-9 m/s. läksime maxiga seda asja kontrollima. kohapeal selgus, et tuul tõesti puhub ja põld on nii valge, et isegi pealampi ei olnud vaja. ilm oli kergelt sula, lumi pakkis ja samal ajal sadas värsket lund taevast muudkui juurde.
tegin sefiiriga mõned triibud. uhh, jõudu ja jaksu lohel mehemoodi ja jääb ülegi. sain hoolimata laua peale kleepuvast sulalumest isegi päris mõnusaid hüppeid teha. ilgelt äge. andsin sefiiri maxile. algul oli plaan kordamööda sõita. a kuna max otsustas millegipärast kuskile kaugele tuulevaikust otsima sõita ja jäi sinna tükiks ajaks, siis mõtlesin catalysti ka ära proovida. sellega sai kah sõita, kuigi mitte nii muretult kui sefiiriga.
proovisin ikka seda varvuli sõitu käppa saada paremini. alapurjestatult on see ilmselt veel eriti raske, sest kui laua all 180 kraadi pööratud sain, siis muidugi oli suunt natuke liiga allatuult ja kuna jõudu niikuinii liiga parasjagu, siis ei jaksanud sedasi tõmmata. mõned päris head pikad triibud sain siiski tehtud varvastel.
proovisin ka enne pööret umbes 120 kraadi laua ära pöörata et siis kui lohe vuhinal teisele poole kimab, saaks kohe laud õiget pidi all uhke kaarega lohele järele sõita. see värk mulle meeldis väga, tegin seda palju-palju.
enne äratulekut sõitsin veel natuke sefiiriga. vahetuse ajal panin lohe endale ilmselt lohakalt külge ja ühel hetkel oli lohe hopsti konksust lahti. sain proovida konksuvaba ehk unhook sõitu. kätele on koormus üllatavalt suur, aga väheneva tuulega jaksas kinni hoida küll. kahjuks ei saa sedasi poomi ju enam üles lasta lohele hingamisruumi andmiseks. tuli välja, et lohele ei meeldigi väiksema tuulega sõita, kui ratsanik teda pidevalt kägistab.
