love will tear us apart
kõlab provokatiivselt? lahe!
- hommikuks oli maja ümbrus lund täis tuisanud ja tuiskas aina juurde. tegin veel viimased spurdid, lükkasin lume minema ja sõitsime ära kodilasse. kodilas tuiskas samuti väga mõnusalt ning kasutasin võimalust lohetamiseks. vend mikk oli ka vaatamas ja tegin 10 väga tempokat minutut sõitu soomlastele kuuluva karjakopli peal tee lähedal. oeh. väga äge tuul, 12 ruudusega tolmutasin koledasti. mikule meeldis.
õhtul leiti kusagilt üks suur kast kingitustega. isegi martin oskas ühte jõululaulu. laulis seda siis korra soolos ja hiljem esinesime triona. päris kift värk. vennapoeg mathias oli ka hunniku lühikesi salme ise välja mõelnud. asjalik tüüp.
sõitsime veel korra tallinna tagasi, lund oli jälle kõik-see-ilm täis. lükkasin veel nii palju kui jõudsin. lasin kombeka pesumasinast läbi ning sättisime end martiniga teele antsla poole bändilaagrisse. jõudsime kohale alles õhtul. pakuti suppi ja saadeti sauna. veidi kühveldasime lund kah, et autod ilusti parkima mahuks ja ise ka seal ümber liigutada saaks. trummid jäid autosse.
käisime haanjas suusatamas. martinile oli see teine kord suusad alla saada elus. eks ta alguses rohkem nagu pardipoeg seal liikus, ebakindlal sammul, käed külgedele laiali ja suusakepid sealt rippumas. minna võis ainult paremaks! jällegi õnnestus tal mind üllatada, sest julges seal pikkadest laskumistest alla lasta ning ei löönud poolel teel araks. olin salaja väga uhke selle üle. antslas käisime andri ja martiniga veel staadioni juures mäest alla laskmas. martin kelguga, andri ja mina lumelaudadega. mäest ülesronimine on väsitav. varvuli kandi peale keeramine ei tule välja. aga sain mäest diagonaalis alla sõita ja siis natuke slaalomit juurde lisada. õhtul panime andriga pillid ja võimendid ja värgid üles. ennustasime dani, tõnni ja jaanika saabumise aega. arvestasime hilinemiste ja sättimise aegade ning statistikaga. paraku õnnestus neil enne antslat teelt välja sõita ja ehkki dani väiksel maasturil on nüüd ägedad talverehvid, läks ikkagi aega kuni nad põllult teele lendamiseks uue hoovõturaja kühveldasid. lõpuks saabusid ja rääkisid igaüks oma natuke erinevat lugu suurest seiklusest.
haanjasse suusatama kogu kambaga. martiniga harjutasime natuke suusasammu, sest kaua sa ikka paterdad sedasi. mis õhtul toimus, enam ei mäletagi. mängiti pilli ilmselt ja tehti sauna.
natuke oli tuult tulnud. käisime andriga lohetamas. tuul polnud väga suur, sõitsime kordamööda zephüriga. aga lumi põllul oli mõlemale uudne. selline hästi kõva koorik. kohati kandis isegi. inimese tunne jälle sees.
ei mäleta
ennelõunal midagi erilist ei tehtudki. pärastlõunal läksime suusatama. haanjasse. ilm oli -10 kraadi tuuris niiet martinil oli aeg esimesele iseseisvale suusaretkele asuda. ma sõitsin nüüd ka pikad rajad läbi. martinit enam ei näinudki. teised ikka olid näinud, aga kui üritasin neid radu mööda talle järele sõita, siis teda ikka polnud. tegin veel pikad rajad läbi ja olin juba “kergelt väsimas” kui lõpuks seal taga ühe kurvilise laskumise käigus tuli suusal talla alt mingi jublakas ära ning tegin kukerpalli. korjasin jupid kokku ja sõitsin minema. martin oli ise suusad ja värgid laenutusse tagasi viinud ja ootas rahulikult. väga hea.
õhtul tuli veel üks liisi sõbranna juurde, kes, nagu ma kahtlustasin, oligi tegelikult langevarjur. hm, millalgi tuli ju ka alla. meestega istusime saunas peaaegu aastavahetuseni. kella kuuest päeval oli alanud erinevate ilutulestike ja niisama tulevärkide shõu. liisid tegid lahedad valgustid lumest ja õueküünaldest. küll lume sisse ja küll kõrgete lumekoorikust laotud tornide otsa. ilus. nad tegid ka mitmest pillimänguõhtust räsitud toa korda kuni mehed saunas tähtsaid maailma asju arutasid. mulle on alati meeldinud kui keegi midagi koristab. retsept igatahes!
aastavahetusel lasti veel rakette ja joodi shampust ja kõik kallistasid ja soovisid teadagi midagi, ikka uut aastat! hm, ei, head uut aastat siiski! toas toimus väike esinemine ja siis tehti mõned cypress hilli ja krt teab kelle räpilood. päris naljakas oli.
- aasta algas üsna varase ärkasmisega. andri sosistas pööningu luugist et ull, lähme lohetama või midagi. natuke kahtlane see kõik ju tundus. esiteks harjumatu et andri nii vara üleval on ja et üldse kell 1 sobib ärgata kui 6:30 magama lähed. aga sõitma me läksime ja sõita me saime. seekord võtsime sangaste lähistel antsi bussipeatuse kandis. sõitsime üsna kaldus põllu peal. väga ilusaid ja pikki hüppeid sai teha. andri leivanumber oli hüpped üle heinapallide ja minule meeldis sõita üles maantee ääreni ning lumevalli äärel väikse hüppega tagasi pöörata ning kohe vallist alla hea hooga minema kütta.
õhtul saabus ivi, kes utsitas rahvast veel edasi pidutsema. tal tuli see välja päris hästi.
- kojusõit ei sujunud dani ekipaazhil ka seekord viperusteta. kusagil jõgevakandi metsade-põldude vahel sai neil autos kütus otsa. tõnn käis hääletades jõgevalt kütust toomas, sest lähikandi talud olid koertega tugevasti relvastatud olnud või siis lihtsalt polnud inimesi koduski hädalitestele bensiini pakkumas.
kes lugesid kogu selle kroonika läbi, et teada saada misasja see armastus täpsemalt siis siin lahku rebib, see ei pea pettumusega lahkuma. see oli lihtsalt üks neist lugudest mida seal mängiti/lauldi ja jäi kuidagi kummitama. armastusest siin igatahes juttu ei tule. lohutuseks lihtsalt mõned pildid. vanasõnagi ütleb, et parem pilt blogis kui armastus katusel.
ahjukartulid kõrvitsas © alla
kelguga õlle järel © alla. pildil: alla, andri, ull, tõnn, kuuseke