mari
täna oli valtus teine kabeturniir. rahvast oli tubli jagu rohkem kui eelmisel aastal, aga minuarust mahuti kenasti ära ja üldse paistis, et üritus läks ilusti korda.
mis selle allveekabe point on, on raske seletada. aga mulle tundub nii, et kes juba allveekabet mängib, see võib teha peaaegu ükskõik mida, ning see võime… on ju lahe?!
nägin täna valtus ka oma tädide esindust tuntud headuses. täditütreid ka, muide. olgu nad tervitatud! eriliselt jäi meelde mari, kes iga kord, kui ma tast mööda läksin, midagi laulis seal. ma nagu ei osanud midagi kohast vastu öelda või laulda ja see jäi natuke närima. aga nüüd sain ta siia pealkirjaks panna ja saan ehk rahulikult magada.
