lohega pähe
äge temperatuuride vahe, eile oli peaaegu -18 ja täna +2 või midagi. andri ei jaksanud ka kodus rohkem konutada ja tahtis tulla niisama vaatama ja värsket õhku hingama. tuult väga polnud, aga zephyriga sai sõita. õnnestus mõneks triibuks isegi andrile trapets sokutada ja lohe külge kinnitada. lauasaapaid tal polnud, aga noh kuidagi sai sõidetud.
pärast triibutasin niisama enamvähem sama rada pidi edasi ja tagasi, varvuli ja kannuli, proovisin ka natuke hüpata, aga see lõppes nii, et hüppasin lohe alt läbi ja kuna tuul oli nagu ta oli, ehk ega teda eriti polnud, siis lohe kukkus taevast alla ja mulle peaaegu pähe. vimplesin seal ringi et liinid mulle peale ei satuks ja kui lohe oli maandunud, siis krabasin sellest lihtsalt kinni – nii lähedale tuli. päris omapärane elamus.
