talvine salmistu rand
kitezone jutukas keegi mainis salmistut alternatiivina lõputule põllu nühkimisele. juba hommikul oli ilm väga ilus ja aega terve päev, siis läksimegi hoopis sinna.
sõitsime mitte suvisesse surfispotti vaid salmistu sadama ja supelranna juurde ning parkisime seal kenasti ära. mõned lohetajad seal juba sõitsid, kuid tulid maha ning kurtsid et 12 ruutu on ikka vähe. noh meil maxiga mõlemal 17 ruutu hõlma all, astusime optimistlikult jääle. tegelikult mina ei astunud vaid sõitsin kaldast alla laua peal ja juba siis sai selgeks, et eile öösel maha tulnud lumi kakub laua alla kinni natuke.
aga tuul… oeh, ma ei tea kust alustada. meretuul, kas teate, see puhus talviste maarottide jaoks ikka täiesti ühtlaselt. oskan seda kirjeldada ainult ülivõrdes. ainus hea asi, selle kohutavalt ilusa ilma ja tuule juures oli veidi kinnikakkuvad lumelaigud, mis muutsid olukorra realistlikumaks. muidu oleks olnud küll liiga hea et tõsi olla. maxile oli kodus laud küünla ja fööniga määretatud, ma nühkisin kuivalt majapidamisküünalt alla kokku vist kahel korras. natukeseks ajaks see aitas, aga kulus ikka üsna kiirelt maha kahjuks.
hästi tore oli näha rahvast mööda jääd salmistust pedassaarele matkamas nii kahe-kolmekesi kui suuremate gruppidena. jalgsi, suusastis, kelgutsi ja atvtsi. jääkimata lohetsi sõitmisest. suures rõõmujoovastuses ma ikka tervitasin neid mööda kihutades ja inimesed naeratasid vastu.
tuul natuke tõusis, niiet sõita sai juba ka 12 ruudusega. max jätkas zephyriga. tegime väikse tripi allatuult ja pärast krossasime üles tagasi kilomeetrikese või sedasi. max sai kenasti hakkama sellega. hüppamist harjutas ka enne, sai jalad ikka korralikult maast lahti. täitsa tubli.
ma läksin lõpuks ikka päris julgeks seal ja sõitsin lohega kaldast üles sinna parkla kõrvale väikse platsikese peale. sealt siis jälle alla ka. selgus, et alla sõites sai kallast kasutada natuke õhus hõljumiseks ning üles sõites töötas sama kallas kikkerina, sai mõnusalt üles kibuvitsapõõsasse karata. aga teate küll, kibuvitsa põõsas on mu kindlus, mu kodu, kallis vennas!
