äärmused
eila käisime laagri ja harku vahel kusagil ühe põlla peal. mul vend tahtis kah seda loheasja natuke lähemalt näha ja juba ammu oli lubatud harjutuslohet talle lennutada anda. tal üks naabrimees, kes suve lõpuks koolitust saand ja napilt lauale jõudnud, oligi selle põllulapi leidnud ja tahtis seal kah suuskadega lohetamist proovida.
aga see oli tal ikka väga julge valik. seal oli mets äärtes üsna lähedal, lisaks talu ja kõrgendik. peaaegu kõik asjad mis tuult huvitavamaks võiksid teha, olid olemas, samuti ka tulemused. miku naabrimees sai seal läbi häda piki põldu allatuult ära sõidetud ja tuli pärast jalgsi tagasi. max oli kah üsna hädas selle turbulentsiga ja ega mul omalgi kerge olnud. vähemalt uus huvitav kogemus. no ja maxil oli kaasas päris fotokas, millega tegi natuke pilte. see ka ju positiivne.
seal põllu me kaua ei viitsinudki jamada ja otsustasime minna edasi (tagasi) teise äärmusesse – salmistusse. sel hetkel kui kohale jõudsime, tundus küll tuul üsna nõrk olevat, aga ajasime ikkagi lohed täis ja läksime sõitma. ühel tegelasel läks mu catalyst kuidagi trapetsi küljest lahti ja turvanööri ka polnud, niiet lohe põhimõtteliselt lendas üle mingi kuuri rahulikult, aga jäi terveks.
edasi oli tuul jällegi korralik ühtlane ja tugev, zephyri jaoks minuarust isegi natuke liiga tugev, sest sõita sai kenasti ja üle ei käinud, aga väga mingeid hüppeid ja asju teha hästi ei julgenud sellega. lahe trikk oli lohede vahetamine otse konksu otsast.
enamuse ajast ma ikkagi hüpitasin seal ennast lohe all ja proovisin igasugu asju. kui seni on olnud peale rohket sõitu ikka jalad valusad, siis nüüd on käed nagu makaronid. mõnus.
