padi on kõva ja tekk torgib
vaatasin ühte kifti lohevideot mitu korda ja muidugi lõpuks oli tunne, et nüüd lähen põllule ja hakkan järgi tegema 🙂 tegelikult muidugi mitte nii naiivselt, aga tuhin tuleb peale küll. karm reaalsus on aga see, et põllul on lumi kõva ja seal kukkuda pole üldse nii mugav kui võiks. õnneks ainult paar korda käisingi käbla ja väga haiget ei saanud. leidsin mõned lumenukid mida sai kikkerina kasutada ja üritasin nendelt hüpata. kikker annab ikka hüppele tõesti palju juurde. sellised juhuslikud hüpekad on küll väga naturaalsed, aga ühtlasi ka tiba ettearvamatud. üks oli tiba liiga järsk ja ma midagi seal tegin valesti niiet laud jäi kuidagi jalamile kinni aga lohe vedas edasi, panin käpa maha ja kere tõsteti üles, umbes nagu selles videos. sealt edasi sarnasus videoga ka kaob, sest kukkusin ja lohisesin üle selle paganama lumehunniku. nagu öeldud, väga haiget ei saanud. kuid korraks tuli tunne, et see talv hakkab ennast vaikselt ammendama. uut lund ei tule, vana on krdi kõva, midagi uut harjutada ei julge hästi. käed ka valutavad endiselt, pole ühtegi tuulevaikset päeva ka et rahus puhata saaks.
ps! alljärgneva pildi peategelane on see väike heledakarvaline koerake tolle uperkuudis lohemehe lähedal.
