esimesed muljed farost
esimene täispikk puhkusepäev portugalis on õhtusse jõudnud. istun siin mäenõlval asuva majakese terassil, kuu paistab lagipähe, tsikaadid siristavad, eemal hauguvad koerad. enne jõime teed ja sidrunid saime maja eest puu otsast. mandariinipuid on siin kah. lisaks veel mineid imelikke taimi, mida ma pole varem näinud. terassi eraldab sellest botaanikaaiast põlvekõrgune krohvitud ja kollaseks värvitud tellisest aiake. selle taga õitsevad meetripikkuse varre otsast punased roosid. kole romantiline.
täna käisime lähemaid randasid otsimas ja uurimas. tuult oli sõitmiseks liiga vähe, niiet jõudsime vist neli erinevat kohta, mis kitebeaches.com lehelt leitud, läbi käia. osades neist leidus ka niisama päevitajaid, osad olid puhkusetehastest (suurtest hotellidest) piisavalt eemal, niiet neis võiks rahulikult sõita küll. kõige ägedam tundus praia grande de pera (pera asula ääres asuv suur rand ehk peraküla rand). seal on ühes kohas carlose söögikoht, mis asub umbes kilomeeter eemal lähimast teest või majast. tegelikult selgus, et sinna läheb ikkagi ka üks eraldi tee, paar kilomeetrit tuleb sõita kruusateel ja sellelegi saab ligi hoopis teise asula poolt. rahvast oli seal ka vähe.
teine koht kus võiks sõita oli praia ria de alvor, kuhu viis samuti kruusatee mööda kalakasvandustest ja seal tuleks umbes pool kilti jalgsi kõndida parkimiskohast. kui just maasturit pole. seal on selline suur laguun, kus saab sõita ka maatuulega. meie sattusime sinna mõõnaperioodil, siis, kui osa sellest alast oli kuival. aga sõita saaks seal tegelikult ka nii, peaasi, et tuult oleks.
kuna me siin juba me siin minu telefoni ja i-go navigeerimisabiga ringi sõidame, siis ikka satume nägema igasuguseid kohti. üle kõige armastatakse siin ringteid ning naljakaid terava katusega korstnaid. liiklus on tegelikult üsna samasugune nagu eestis minuarust. ringteedelt maha keerates üle poolte juhtidest suunda ei näita. ei tea miks, aga eestis ajab igasugune suuna mittenäitamine mind tiba vihale. ahjah, rendist saime sõiduriistaks mazda 2. tagaistmed klappisime maha, surfikott mahtus sisse pooldiagonaalis, eesistujail on jalgadele ruumi piisavalt. alguses ei saanud me tööle telefoni toiteadapterit. arvasin et kaitse on läbi sellel pesal või midagi. tegelikult oli see pesa kuidagi liiga sügav seal. majast leidsime M5 mutri, mis sinna täpselt sisse istus ja kontakti piisavalt palju kõrgemale tõi. ilma navita ma siin liiklemist küll hästi ette ei kujuta.
lõuna ajal käisime ühes teeäärses restoranis söömas kah. hoolimata sellest, et seal need kolm-neli pikka lauda, mis olid ääristatud peamiselt keskealiste saksa turistidega, meenutasid pigem lauta või oktooberfesti või midagi, siis polnud seal tegelikult häda midagi. vitsutasime seal salatit ja kebabi ja lõpuks rüüpasime peenest pitsisuurusest tassist kanget kohvi peale nagu eurooplased kunagi.
interneti saamisega sai parasjagu nalja. kodust vaatasin, et vodafonel on sobiv pakett. 20 päeva ja kuni 600MB andmesidet 10€ eest. sim kaardi kujul seda toodet neil muidugi kusagil pole, vähemalt siinkandis. hea, et sain koos usb modemiga variandi 30€ eest. millegipärast on aga neil kombeks arvestada interneti kasutamist mitte mahu- vaid aja järgi. seda pidi saama muuta, aga kuidagi ei õnnestunud vodafonesse siin helistada. lisaks selgus, et see vodafone levi meil siin maja juures eriti hea ei olegi. aga ühe teise operaatori levi on parem. niiet ma sain siis teise netipulga veel ja ikka ajapõhise teenusega. 1€ tund. aga meilide saatmiseks, ilmaennustuste tsekkimiseks ja windows live writeriga blogilugude ette valmiskirjutamiseks sobib see vast küll. vähemalt on siin levi ja kui peaks mingi tööalane jama olema, siis saab vähemalt tegeleda.
homseks siin praegu mingit tuult ei prognoosita, reedeks ka vähe, aga laupäevaks on praegu korralik prognoos, niiet siis saab ehk lohetama ka lõpuks.
