päike paistis, linnud lõõritasid, tuul puhus, rahvast oli roppu moodu (vahepeal 50 lohet õhus+maal). väga mõnus sõit. max ja marek olid kah pundis lisaks andrile. max tuli törts hiljem ise järele ja kuna tal praegu õiget selliseilma lohe omal pole, siis sõitsime kordamööda. see sobis mulle hästi, sest sai puhata ka. muidu hüppasin ja harjutasin tagarulle. algul tulid vastulainet lainelt hüpates hästi ja teisele poole mitte. pärast vastupidi. nii palju kukkunud ja kehalohistanud pole juba ammu.
natuke kahju oli isegi ära tulla, sest tuul jäi meist korralikult puhuma. aga kõhud olid tühjad ja väsimus tuli peale. ma olin lõpuks nii väsind, et mulle hakkasid langevarjurid viirastuma. nagu oleks ekstremist olnud seal sõitmist proovimas ja kaks naisterahvas olid ka nagu kaasas. ma pole nii ammu lennuväljal käind, eriti mitte kuusikul, et ega ma seda rahvast enam näo järgi hästi ei mäleta. ah selle pundiga oli üks nali. see ekstremistimoodi mees aitas kellelgi lohe üles ja kui lohe õhku tõusis, siis pudenes sealt paras ämbritäis liiva ja see tuiskas tuulega peale allatuult pikutavatele tibidele, kes selle peale õnneks lihtsalt naerma hakkasid.
