taarakollid
peale kärdi ilmaletulekut hakkasime kogu perega taarakollideks. see tähendab, et elukohaks on nüüd annika vanematele kuuluv majake nõmmel, taara tänaval.
elu majas on muidugi hoopis midagi muud kui korteris. minu jaoks on ilmselt suurim vahe see, et saan magada maja teises otsas ja ei sega beebit. annika jaoks on kindlasti kõige tähtsam see, et siin saame ise toa temperatuuri sättida ja ei pea naabritega arvestama. eks kindlasti on väike vahe, mitmendalt korruselt lapsekäru alla peab veeretama.
laps ise käitub minu arust täitsa mõistlikult. eks ta mingil määral end kuuldavaks teha ju proovib. kui põhjus on mähkmetes või tühjas kõhus, siis on asi lihtne, aga kui probleem on gaasidega, siis natuke tülikam, aga siiamaani õnneks midagi hullu pole olnud. muidugi mis minul viga rääkida, mina otseselt lapse päevarütmi järgi elama ei pea.
koer suhtub uude pereliikmesse pasliku viisakuse ja huviga. annikal on nüüd oluliselt vähem aega temaga tegeleda ja ma üritan seda meeles pidada ning ise teda rohkem sasida ja mitte anda põhjust armukadeduseks. igatahes kuri ta lapse peale pole. kui lubatakse, siis nuusutab küll ja patsutab ninaga, aga ei mingit urisemist ega salaja ligi hiilimist.
majaelu rõõmudest veel nii palju, et esimese asjana vahetasime välja katla, mis radikaid küttis. vana katel tilkus seestpoolt natuke läbi juba ja ega see söekühvli või halgudega soojuse reguleerimine just täppisteadus ei ole. efektiivne samuti mitte. uus katel on olemuselt samasugune universaalne tahkekütuse põletamiseks. lisaks katlale on nüüd soojusvahetiga akupaak ja veeboiler ning automaatika, mis juhib puidugraanulite põleti tööd. mulle meeldib see lahendus just seepärast, et graanulitega küttes on kasutamine väga mugav. kord nädalas tuleb põletit natuke puhastada ja graanuleid kolusse juurde valada ning kord kuus katelt ka veidike kraapida. tuhka ja tahma jääb graanulitest ikkagi hästi vähe ning see küttematerjal ise on ju kah üsna “roheline”. samas on alati võimalus põleti eest ära võtta ja uhada katlasse halgusid või naabri aialippe.
ainuke selline ebameeldivam asi, mis siin ette tuleb võtta, on kanalisatsioonitrassi renoveerimine või õigemini selle suunamine tänaval uuendatud linnavõrku. praegu liigub vesi maja kaevust torusse, mis kunagi läks kah linnavõrku, aga praegu toru teisest otsast enam midagi välja ei tule ja ilmselt imbub kõik jõudumööda liivapinnasesse naabri krundi all. kui imbumise kiirus ei jõua sammu pidada vee tarbimise kiirusega, siis saab kaev täis ja tuleb tsistern tellida.
kõige ägedam asi siin on see, et minu arust saab siia keldrisse ehitada väikese saunakese. isegi selline eraldi õue viiva ventilatsioonitoruga väike ruumike on olemas ja selle kõrval vanas pesuköögis on põrandal trapp ning olemas soe ja külm vesi. selline olukord lausa kisendab kerise, lava ja dushinurga järele.
