paneel vardasse!
vanasõna ütleb, et kõige ohtlikumad on aktiivsed lollid… need inimesed, kes teevad midagi huvitavat peavad olema antuke erilised, sest tavalised toimetused pole ju varsti enam huvitavad. huvitavad asjad on tihtilugu natuke ohtlikud. niiet eks need tegijamad kipuvad ikka väikese kiiksuga olema…
mul mõned sellised tuttavad on kes aegajalt mingi hullu ideega lagedale tulevad ja ega mul ka harilikult pole piisavalt oidu sellest end eemale hoida. eks vahel kantakse kergeid kahjusid selliste asjadega, aga kui midagi korda läheb, siis on pärast mida meenutada.
seni kõige ägedam mälestus on jägala jõest ritvade otsimine ja nüüd oli siis üks vääriline sündmus samasse riiulisse.
seekord oli plaan keset metsa ühe ca 30 meetri kõrguse metalltorni külge päikesepaneele kinnitada. mida rohkem ma selle torni kohta kuulsin seda kahtlasem see plaan tundus, aga samas oli kindel plaan ise ka kaasa lüüa jälle – ei oska täpselt öelda miks. projekti detaile ja nimesid niikuinii polnud plaanis avaldada, niiet feimi väga ei olnud loota, ju siis mingi mehelik vajadus panna proovile aru, ettenägelikkust ja julgust.
torni mina polnud näinud, aga jutu ja piltide järgi sai selgeks, et seal tuleb kas konstruktsioonide vahel liikuda, ehitada ajutine platvorm või mingi muu moodus paneelide kinnitamiseks. igatahes ei saanud ma päris mitu ööd korralikult magada ja päeval nuputasime kuidas seda üldse oleks võimalik ise teha või kuidas seda peaks tegema. minu jaoks hakkas asi realistlikuna tunduma peale seda kui vintsisüsteemi välja olime mõelnud ja janeki ka kampa saime. temal on niisuguste komplitseeritud projektide vastu ilmselt samasugne nõrkus.
nagu janek kohe arvas, läheb see asi suht ladusalt kui on korralikult ette valmistatud kõik, nii ka oli. kohapeal vaatasime veel olukorra üle ja otsustasime tõstmiseks kasutada ikka vintsi ja panna ka kaks statsionaarset stabiliseerimisköit, et paneelid tõstmise käigus tuule käes ei laperdaks liiga palju ja vastu torni ei puutuks.
väike trikk oli sellega, et vintsi tross oli 5 meetri võrra liiga lühike. lasime tipust umbes sama palju köit alla ja enne lõppu riputasime ajutiselt paneelid selle otsa külge, kerisime trossi lisajupi jagu allapoole, võtsime lisaotsa küljest ära ja kinnitasime trossi otse. ja meie all ma mõtlen jälle janekit, sest ta käis seal konstruktsioonide vahel nagu poleks tema asigi, et enne maani jõudmist saaks kolm saltot teha. heaküll, ohutusrakmed olid ikkagi ka kasutusel, aga ikkagi…
paneelid saime paika ja seal veel natuke nokitseda ning lõpuks lähedal asuva veekogu ääres rmk platsil maitsvata valla vorsti ja tallinna peenleiba näksida. ja maitsva vorsti all ma mõtlen muidugi seda, et isu oli päris hea.
põhimõtteliselt oleks saanud muidugi paigalduse võtta elukutselistelt päikesepaneelide tornide külge paigaldajatelt (kui neid on), aga kus seal see lõbu oleks olnd?!
